Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald ei saanud vaatamata väärikate auhindadega kampaaniale kokku ühinemiseks vajalikku 5000 elanikku

Loositav maastur ei toonud Narva-Jõesuule ja Vaivarale 5000 elanikku

29
(Uuendatud 13:00 02.01.2017)
Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald ei saanud vaatamata väärikate auhindadega kampaaniale kokku ühinemiseks vajalikku 5000 elanikku.

TALLINN, 2. jaanuar — Sputnik. Detsembri keskel käivitasid Narva-Jõesuu ja Vaivara vald kampaania "Naaber aita!", milles lubati end nende omavalitsuste elanikuks registreerijate vahel loosida välja maastur Subaru Forester, kuid Narva-Jõesuu linnavolikogu esimehe Inge Muškina ja Vaivara vallavanema Veikko Luhalaidi kinnitusel jäi eesmärk saavutamata, vahendas BNS viitega rahvusringhäälingu uudisteportaalile.

Rahvakoosolek Narva-Jõesuus
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Enne kampaaniat elas neis omavalitsustes 4527 inimest ning kampaaniaga tõusis elanike arv veidi rohkem kui 250 inimese võrra. Luhalaid märkis, et praeguse seisuga jääb seaduses nõutavast 5000 elaniku miinimumnõudest puudu 211 inimest. 

Muškina kinnitusel kavatsetakse nüüd taotleda valitsuselt luba moodustada omavalitsusüksus vaatamata sellele, et see nõue pole täidetud.

"Kuni 15. veebruarini võib valitsus teha meile ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi teiste naabritega — Toila, Illuka või Sillamäega. Sel juhul taotleme valitsuselt erandit, et lubataks siiski ühineda Narva-Jõesuul ja Vaivaral," märkis Muškina.

Eelnevalt kogusid ligikaudu nelisada Narva-Jõesuu elanikku allkirju selle kuurortlinna poolt valitsusele adresseeritud pöördumisele alustada läbirääkimisi ühinemiseks Narva linnaga. Sedasama soovis ka rahvakoosolek, mis tugines enamuse arvamusele.

Sellegipoolest otsustasid kohalikud saadikud „sõlmida liidu" mitte Eesti suuruselt kolmanda linnaga, vaid naabervalla Vaivaraga. Vallas seevastu on enamik elanikke kuurortlinnaga ühinemise poolt — nemad on ühtlasi nõus sellega, et uus haldusüksus saab nimeks Narva-Jõesuu. Uus moodustis saab päranduseks kuurorti lipu ja Vaivara valla vapi.

Valitsus muutis aasta lõpus Eesti haldusterritoriaalset korraldust, kinnitades seitsme ühendomavalitsuse loomise, teatas ennem Eesti Sputnik.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Дмитрий Крамар

Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus läheb haldusreformiga "võimsalt edasi".

"Tulevad küll sundliitmised," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees, kaitseminister Margus Tsahkna. Tema sõnul on haldusreformi eesmärgiks tugevad omavalitsused. "Kui vaja on, siis valitsus sundliidab omavalitsused," kinnitas ta. 

Riigikohtusse pöördunud kohalikud omavalitsused olid vaidlustanud haldusreformi seaduse sundühendamist puudutavate sätete kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, individuaalse õigussubjektsuse garantii, ärakuulamise nõude, finantsgarantii ja üksuste võrdse kohtlemise nõudega, samuti demokraatia ning õigusselguse põhimõtetega.

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul on haldusreform suures osas põhiseaduslik, kuna riigikogul on suur otsustusruum selles vallas. Pikamäe tõi esile, et põhiseadus sätestab otsesõnu paragrahvis 2, et Eesti on korralduselt ühtne riik ja haldusjaotuse kehtestab seadusandja. See tähendab seda, et riigikogul on väga suur otsustusruum kujundada Eestis haldusterritoriaalset korraldust, rõhutas Pikamäe. 

Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks vaid ühe paragrahvi, mis käsitleb ühinemiskulude ülempiiri, sõnas endine riigihalduse minister, reformierakondlane Arto Aas. Ta nimetas seda paragrahvi vähetähtsaks ning toonitas, et see ei takista haldusreformi läbiviimist. "Rahalises ja õiguslikus mõttes on see väga väike probleem," kinnitas ta.

Valitsus läheb haldusreformiga edasi
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Aas sõnas, et seati ühinemiskuludele piir 100 000 eurole seetõttu, et varasemate ühinemiste puhul jäid ühinemiskulud 60-70 00 euro kanti. "Kui omavalitsuste ühinemise kulud on tõendatud, siis ei kujune see suureks kuluks," sõnas Aas. Ta tõi näiteks, et ühinemistoetusteks on ette nähtud 65 miljonit eurot. Aas avaldas riigikohtule tunnustust põhjalikult kaalutletud otsuse eest.

"Sellele reformile enam tagasiteed ei anta," sõnas ta.

Riik läheb haldusreformiga edasi, arvestades täielikult riigikohtu otsust, kinnitas ka peaminister Jüri Ratas riigikohtu haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust puudutavat kohtuotsust kommenteerides.

"Valdade liitumine on kohaliku elu edasiviimiseks vajalik ning kõige olulisem on seejuures turvalise ja hea elukeskkonna tagamine," ütles peaminister.

29
Tagid:
sundliitmine, elanikkond, maastur, auhind, liitumine, haldusreform, omavalitsus, KOV, Vaivara, Narva-Jõesuu, Eesti
Samal teemal
Haldusreform rikub omavalitsuste põhiseaduslikke õigusi
Saaremaal võib hulk seniseid vallamaju tühjaks jääda
Valitsus sundliidab vajadusel omavalitsused
Valitsus kinnitab kolme ühendvalla loomise
Haldusreformi seadus jääb suures osas jõusse
Omavalitsused taotlevad ühispöördumises haldusreformi peatamist
Riigikohus vaeb haldusreformi seadust
President kuulutas haldusreformi seaduse välja
Haldusreformi seadus sai Riigikogu lõpliku heakskiidu
Riigikogu lõpetas haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise
Riigikogu hääletas läbi 55 haldusreformi seaduse muudatusettepanekut
Nestor: tuleb mõelda haldusreformi parimale teostusele