Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald ei saanud vaatamata väärikate auhindadega kampaaniale kokku ühinemiseks vajalikku 5000 elanikku

Loositav maastur ei toonud Narva-Jõesuule ja Vaivarale 5000 elanikku

35
(Uuendatud 13:00 02.01.2017)
Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald ei saanud vaatamata väärikate auhindadega kampaaniale kokku ühinemiseks vajalikku 5000 elanikku.

TALLINN, 2. jaanuar — Sputnik. Detsembri keskel käivitasid Narva-Jõesuu ja Vaivara vald kampaania "Naaber aita!", milles lubati end nende omavalitsuste elanikuks registreerijate vahel loosida välja maastur Subaru Forester, kuid Narva-Jõesuu linnavolikogu esimehe Inge Muškina ja Vaivara vallavanema Veikko Luhalaidi kinnitusel jäi eesmärk saavutamata, vahendas BNS viitega rahvusringhäälingu uudisteportaalile.

Rahvakoosolek Narva-Jõesuus
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Enne kampaaniat elas neis omavalitsustes 4527 inimest ning kampaaniaga tõusis elanike arv veidi rohkem kui 250 inimese võrra. Luhalaid märkis, et praeguse seisuga jääb seaduses nõutavast 5000 elaniku miinimumnõudest puudu 211 inimest. 

Muškina kinnitusel kavatsetakse nüüd taotleda valitsuselt luba moodustada omavalitsusüksus vaatamata sellele, et see nõue pole täidetud.

"Kuni 15. veebruarini võib valitsus teha meile ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi teiste naabritega — Toila, Illuka või Sillamäega. Sel juhul taotleme valitsuselt erandit, et lubataks siiski ühineda Narva-Jõesuul ja Vaivaral," märkis Muškina.

Eelnevalt kogusid ligikaudu nelisada Narva-Jõesuu elanikku allkirju selle kuurortlinna poolt valitsusele adresseeritud pöördumisele alustada läbirääkimisi ühinemiseks Narva linnaga. Sedasama soovis ka rahvakoosolek, mis tugines enamuse arvamusele.

Sellegipoolest otsustasid kohalikud saadikud „sõlmida liidu" mitte Eesti suuruselt kolmanda linnaga, vaid naabervalla Vaivaraga. Vallas seevastu on enamik elanikke kuurortlinnaga ühinemise poolt — nemad on ühtlasi nõus sellega, et uus haldusüksus saab nimeks Narva-Jõesuu. Uus moodustis saab päranduseks kuurorti lipu ja Vaivara valla vapi.

Valitsus muutis aasta lõpus Eesti haldusterritoriaalset korraldust, kinnitades seitsme ühendomavalitsuse loomise, teatas ennem Eesti Sputnik.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Дмитрий Крамар

Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus läheb haldusreformiga "võimsalt edasi".

"Tulevad küll sundliitmised," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees, kaitseminister Margus Tsahkna. Tema sõnul on haldusreformi eesmärgiks tugevad omavalitsused. "Kui vaja on, siis valitsus sundliidab omavalitsused," kinnitas ta. 

Riigikohtusse pöördunud kohalikud omavalitsused olid vaidlustanud haldusreformi seaduse sundühendamist puudutavate sätete kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, individuaalse õigussubjektsuse garantii, ärakuulamise nõude, finantsgarantii ja üksuste võrdse kohtlemise nõudega, samuti demokraatia ning õigusselguse põhimõtetega.

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul on haldusreform suures osas põhiseaduslik, kuna riigikogul on suur otsustusruum selles vallas. Pikamäe tõi esile, et põhiseadus sätestab otsesõnu paragrahvis 2, et Eesti on korralduselt ühtne riik ja haldusjaotuse kehtestab seadusandja. See tähendab seda, et riigikogul on väga suur otsustusruum kujundada Eestis haldusterritoriaalset korraldust, rõhutas Pikamäe. 

Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks vaid ühe paragrahvi, mis käsitleb ühinemiskulude ülempiiri, sõnas endine riigihalduse minister, reformierakondlane Arto Aas. Ta nimetas seda paragrahvi vähetähtsaks ning toonitas, et see ei takista haldusreformi läbiviimist. "Rahalises ja õiguslikus mõttes on see väga väike probleem," kinnitas ta.

Valitsus läheb haldusreformiga edasi
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Aas sõnas, et seati ühinemiskuludele piir 100 000 eurole seetõttu, et varasemate ühinemiste puhul jäid ühinemiskulud 60-70 00 euro kanti. "Kui omavalitsuste ühinemise kulud on tõendatud, siis ei kujune see suureks kuluks," sõnas Aas. Ta tõi näiteks, et ühinemistoetusteks on ette nähtud 65 miljonit eurot. Aas avaldas riigikohtule tunnustust põhjalikult kaalutletud otsuse eest.

"Sellele reformile enam tagasiteed ei anta," sõnas ta.

Riik läheb haldusreformiga edasi, arvestades täielikult riigikohtu otsust, kinnitas ka peaminister Jüri Ratas riigikohtu haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust puudutavat kohtuotsust kommenteerides.

"Valdade liitumine on kohaliku elu edasiviimiseks vajalik ning kõige olulisem on seejuures turvalise ja hea elukeskkonna tagamine," ütles peaminister.

35
Tagid:
sundliitmine, elanikkond, maastur, auhind, liitumine, haldusreform, omavalitsus, KOV, Vaivara, Narva-Jõesuu, Eesti
Samal teemal
Haldusreform rikub omavalitsuste põhiseaduslikke õigusi
Saaremaal võib hulk seniseid vallamaju tühjaks jääda
Valitsus sundliidab vajadusel omavalitsused
Valitsus kinnitab kolme ühendvalla loomise
Haldusreformi seadus jääb suures osas jõusse
Omavalitsused taotlevad ühispöördumises haldusreformi peatamist
Riigikohus vaeb haldusreformi seadust
President kuulutas haldusreformi seaduse välja
Haldusreformi seadus sai Riigikogu lõpliku heakskiidu
Riigikogu lõpetas haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise
Riigikogu hääletas läbi 55 haldusreformi seaduse muudatusettepanekut
Nestor: tuleb mõelda haldusreformi parimale teostusele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega