Liider vahetus ka Moldovas - aasta lõpul toimunud valimiste tulemusel asus riigi etteotsa sotsialistide liider Igor Dodon

Kümme peamist uusaastaootust endise NSV Liidu piirist piirini

58
(Uuendatud 10:55 02.01.2017)
Saabunud 2017. aasta tõotab tulla muutuste aasta paljudes endise NSV Liidu riikides. Mõnedes nendest algasid muutused juba möödunud aastal, teistes eksperdid alles ennustavad nende toimumist.

TALLINN, 2. jaanuar — Sputnik. 2017. aastal toimuvad presidendivalimised Kõrgõzstanis, Türkmenistanis ja Lõuna-Osseetias; Armeenias toimuvad parlamendivalimised ja Lätis ning Gruusias munitsipaalvalimised (Eestis on kohaliku omavalitsuse valimised 15. oktoobril 2017 — toim), teatas RIA Novosti.

Kõrgõzstanis on need esimesed presidendivalimised pärast konstitutsioonimuudatusi, millega laiendati presidendi volitusi. Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 2016. aasta detsembris ja need muudatused laiendavad oluliselt ka peaministri volitusi. Kuigi ametisolev president Almazbek Atambajev on korduvalt kinnitanud, et ei kavatse oma riigipea ametiaja lõppedes valitsusjuhi ametikohale kandideerida, on paljud tema poliitilised oponendid kindlad tema kavatsustes "riigitööüüri juurde jääda".

Türkmenistani presidendivalimistel ei ole sensatsiooni oodata. Ametisolev riigipea Gurbangulõ Berdõmuhhamedov kandideerib uueks seitsmeaastaseks ametiajaks ja tema populaarsusreitingud on liiga kõrged selleks, et keegi ülejäänud kaheksast kandidaadist talle väärilist konkurentsi pakkuda suudaks.

Uueks ametiajaks kandideerib ka Lõuna-Osseetia president Leonid Tibilov. Valimistulemustest saab sõltuma mitte ainult uue riigipea isik, vaid ilmselt ka vabariigi võimude poolt kavandatava Venemaa koosseisu astumise referendumi saatus, mis maikuus Tibilovi ja parlamendi esimehe Anatoli Bibilovi allkirjastatud avalduse kohaselt 2017. aastal toimuda võib. Bibilov on teatanud ka kavatsusest presidendi ametikohale kandideerida. 

Parlamendivalimised Armeenias on samuti esimesed pärast konstitutsioonis tehtud muudatusi. Seal aasta eest toimunud rahvahääletusel vastuvõetud konstitutsiooniparandused laiendasid Rahvuskogu valitusi. Seetõttu omandab küsimus, kas 131-kohalises parlamendis praegu 69 kohta omaval valitseval Vabariiklikul parteil õnnestub oma juhtpositsiooni säilitada, erilise aktuaalsuse.

Gruusia kohalike valimiste peamine intriig seisneb selles, kas riigi endise presidendi Mihhail Saakašvili parteil "Ühtne rahvusliikumine" õnnestub võtta revanš 2016. aasta parlamendivalimistel saadud hävitava kaotuse eest. Tookord sai partei 150-kohalises parlamendis vaid 27 mandaati, kusjuures ühemandaadilistes valmisringkondades ei õnnestunud Saakašvili pooldajatel saada ühtegi saadikukohta.

Lätis aga tõotab kujuneda teravaks võitlus Riia linnapea koha pärast. Praegune linnapea Nils Ušakovs kavatseb kandideerida uueks ametiajaks ja kuigi tema valimisnimekiri pole veel selge, püüab valitsev partei opositsionäär Ušakovsi tõenäoliselt võimult tõugata. 

Riikidevahelised suhted

Uus aasta saab olema Venemaa eesistumise aasta SRÜ-s (Sõltumatute riikide Ühendus — toim), millelt oodatakse Ühendusse kuuluvatele riikidele uut impulssi. Venemaa alalise esindaja Ühenduse organistes Andrei Švedovi sõnul saab eesistumise prioriteetideks olema majanduslik areng, toidujulgeolek, terrorismivastane võitlus ja "integratsiooni integratsioon", mille eesmärgiks on luua tulevikus Ühenduse läänepiirist idapiirini ühtne majandussruum.

Samal ajal jätkavad endised NSV Liidu liiduvabariigid, mis SRÜ-sse ei kuulu, koostööd EL ja NATO-ga. Nii saabuvad Gruusiasse 2017. aastal õhutõrjesüsteemid Prantsusmaalt, mille tarneleping allkirjastati 2015. aastal. Tarned peaksid algama juba jaanuaris.

Balti riikidesse ja Poola paigutatakse järgmisel aastal NATO rahvusvahelised pataljonid. Lätti paigutatava pataljoni juhtriigiks on Kanada, Leedusse paigutataval Saksamaa, Eestisse paigutataval Ühendkuningriik ja Poolasse paigutataval pataljonil USA.

Euroopa Liit võib tuleval aastal võimaldada viisavaba sissesõidurežiimi Gruusiale ja Ukrainale, kes on seda oodanud juba mitu aastat. EL on vastu võtnud dokumendi Ukraina assotsieerumise kohta EL-ga, mis ei tähenda EL liitumiseks kandidaatriigi staatust, kohustust anda selline staatus edaspidi ega Ukraina kodanikele vaba liikumise võimaldamist, sealhulgas töö otsimiseks EL-s. Ekspertide arvates võib Ukraina pärast selle dokumendi vastuvõtmist viisvaba režiimi siiski saada.

Gruusiale saab tuleval aastal veel üheks tähtsaks sündmuseks vabakaubandusleppe jõustumine Hiinaga. Gruusia kaubad hakkavad tollivabalt Hiina turule jõudma alates 2017. aasta teisest poolest. Lepe hõlmab 95% Gruusia toodangust, kaasa arvatud vein, mineraalvesi, aiasaadused, pähklid ja muud kaubad.

2016. aastal toimunu lubab ennustada oluliste muudatuste toimumist ka Usbekistanis, Moldovas ja Ukrainas. 

Usbekistanis on kogu riigi iseseisvuse ajaloos ilmunud uus president. Riigi senine muutumatu liider Islam Karimov suri septembris ja detsembris toimunud valimised võitis senine peaminister Šavkat Mirzijojev.

Kuigi ta on korduvalt lubanud senist kurssi jätkata, siis alles riigipea ajutise kohustetäitjana viis ta läbi mitmeid reforme ja tegi välispoliitikas mitmeid ootamatuid samme, muuhulgas "restardi" keerulistes suhetes Kõrgõzstani ja Tadžikistaniga. Kas uus president jätkab Karimovi poliitikat või ootavad riiki ees tõsised reformid, näitab aeg.

Liider vahetus ka Moldovas — aasta lõpul toimunud valimiste tulemusel asus riigi etteotsa sotsialistide liider Igor Dodon. Ta on juba teatanud võimalusest läbi viia konstitutsioonireform ja korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised, mis võib euroopameelse koalitsiooni lõplikult võimalikult kõrvaldada.

Lisaks kavatseb Dodon korrastada Moldova suhted Venemaaga, mis pingestusid pärast Moldova poolt assotsieerumislepingu allkirjastamist EL-ga. Ta on ka välja pakkunud kohtumise tunnustamata Dnestri-äärse vabariigi uue riigipea Vadim Krasnoselskiga. See lubab ennustada, et juba veerand sajandi pikkuseks veninud dnestriäärne reguleerimisprotsess võib lõpuks ummikseisust väljuda.

Ukrainale oli lõppenud aasta raske poliitilise kriisi aasta ja eksperdid ennustasid koguni ennetähtaegseid parlamendivalimisi. Võimudel õnnestus olukord siiski rahustada ja küsimuse aktuaalsus vähemalt kevadeni päevakorrast maha võtta. Kuid järgmise aasta keskpaigaks võib see ekspertide arvates taas muutuda väga tõenäoliseks.

President Porošenko reitingud on viimasel ajal märgatavalt langenud. Küsitluste kohaselt leiab ligi 70% ukrainlastest, et riigipea juhib riiki vales suunas. Porošenko on sattunud korruptsiooniskandaali keskmesse, mis sünnitab jutte ennetähtaegsetest presidendivalimistest. Eksperdid arvavad, et nende toimumise tõenäosius ei ole küll suur, kuid täielikult välistada sellist võimalust ei saa.

58
Tagid:
prognoos, aastavahetus, muudatus, eksperdid, areng, valimised, EL, ÜRO, NSVL