Sherlock Holmesi ausammas Londonis

Briti meedia jälgib mängu

70
(Uuendatud 14:53 03.01.2017)
Karlovi tapmine võib hoopis rohkem kõigutada Lääne positsiooni, kui Venemaa või Türgi oma - Venemaa Türgi suursaadiku Andrei Karlovi tapmise ja teiste teemade kajastamine Briti meedias.

TALLINN, 1. jaanuar — Sputnik. Oma esimeses presidendivalimistejärgses intervjuus süüdistas Hillary Clinton Venemaa häkkereid oma valmiskaotuses, nimetades küberrünnakuid Putini isiklikuks kättemaksuks talle. Independent tsiteerib Clintonit, kes nimetas toimunut hoobiks Ameerika demokraatiale ja USA julgeolekule (Independent, 16.12). Temaga sama meelt Vabariikliku partei senaator John McCain peab Venemaad ohuks Teise maailmasõja järgsele maailmakorraldusele ja nimetab USA juhtkonda"täielikust läbikukkunuks", sest lubas Venemaal Ameerika valimiste aususe kahtluse alla seada (Independent, 20.12), vahendas Inosmi.

Barack Obama põikles oma viimasel pressikonverentsil kõrvale küsimusest, kas häkkimise taga on isiklikult Putin, kuid tunnistas, et septembris toimunud kohtumisel hoiatas ta Venemaa kolleegi tõsiste tagajärgede eest, kui too piiri pidada ei suuda (The Guardian, 16.12). Obama väljendas muret paljude Vabariikliku partei toetajate sümpaatia pärast Putinile öeldes, et kuigi Venemaa ei tooda midagi peale nafta, gaasi ja relvade, võib ta USA-d omati mõjutada, kui ameeriklased loobuvad partidevahelise võitluse nimel oma põhimõtetest.

USA-s läbi viidud küsitlus näitas, et vaid kolmandik küsitletutest peab Venemaad Ameerika valimiste eel toimunud häkkimiste eest vastutavaks, teatab Daily Mail (20.12). Nendest omakorda pooled hääletasid Demokraatliku partei ja vaid kümnendik vabariiklaste poolt. Väljaanne tuletab meelde, et ka Donald Trump ise on korduvalt eitanud, nagu võisid oletatavalt Venemaa toimepandud häkkimised anda talle valimisvõitluses Hillary Clintoni vastu eelise, kuigi nii Luure keskagentuur kui ka Föderaalne juurdlusbüroo väidavad vastupidist.

Venemaa ja Lääne suhete edasine halvenemine

Ajakirjanike tähelepanu pälvis Dmitri Peskovi (Venemaa presidendi pressiesindaja — toim.) väide Washingtoni ja Moskva vahelise kuuma sidekanali võimalikust "külmutamisest", mida Daily Mail (21.12) nimetas naljatamisi "väga külmaks sõjaks". USA riigidepartemangu esindaja John Kirby lükkas Peskovi avalduse siiski tagasi öeldes, et Venemaa ja USA jätkavad koostööd paljudes küsimustes, vaatamata vastuoludele mõnedes nendest.

Daily Mail märkis, et kuigi Peskov väljendas kahtlust põhimõtteliste muutuste võimaluste osas USA välispoliitikas Trumpi administratsiooni ajal, seostavad paljud Venemaa aktsiate hiljutist hinnatõusu tema sõbraliku suhtumisega Venemaa suhtes.

Briti parlamendi erinevate parteide saadikud kohtusid Soome ja Eesti esindajatega, et arutada Venemaast lähtuvaid ohte NATO idapoolsetele liikmesriikidele. Nagu teatab The Guardian (17.12), tehti seda selleks, et vaigistada parlamendiliikmete võimalikku sümpaatiat Kremli suhtes.

Väljaanne tsiteeris kaitsekomitee leiboristist esimesest John Woodcock'i, kes avaldas lootust, et kohtumine veenab parlamendiliikmetest "Kremli apologeete" ohtudes, mida kujutab endast Venemaa president.

Ühendkuningriigi relvajõudude peastaabi ülem Stuart Peach hoiatas kaasmaalasi Venemaa propaganda ja salakuulamise eest (Independent, 17.12). Tema avaldus langes kokku Obama avaldusega, et Washington annab Venemaale vastuse Ameerika valimistesse sekkumisele ja väljendas Briti kõrgete ametiisikute arvamust, et nad peavad Venemaad süüdlaseks Ühendkuningriigi positsiooni kõigutamisele suunatud desinformatsioonikampaanias.

Briti Euroopa asjade minister Alan Duncan nimetas Venemaa tegevust Süürias "kahjulikuks", toetades sellega jätkuvalt Ühendkuningriigi jaoks juba tavapäraseks kujunenud jäika Venemaa vastast seisukohta vaatamata Putini sümpatiseerimisele uuele Ameerika presidendile (The Guardian, 20.12). Siiski keeldus minister nimetamast Venemaa tegevust Süürias sõjakuriteoks, viidates oma kogenematusele rahvusvahelise õiguse üksikasjades (Independent, 20.16).

Andrei Karlovi tapmine

Suurt resonantsi meedias tekitas Venemaa Türgi suursaadiku Andrei Karlovi tapmine Ankaras. Toimunu sünnitas mitmeid teooriaid, mis süüdistavad Karlovi hukkumises Lääneriike. Independent (20.12) tsiteeris Türgi valitsuse meediaväljaandeid, mis peavad tapmise korraldajateks USA Luure keskagentuuri ja USA-s elavat Fethullah Güleni, keda Türgi president Erdogan peab vastutavaks ka juulikuise ebaõnnestunud riigipöördekatse eest.

Sama väljaande teises numbris tsiteeritakse Vladimir Žirinovskit (Venemaa Liberaaldemokraatliku partei liider — toim.), kes nimetas Karlovi tapmist Lääne provokatsiooniks ja senaatorit Franz Klintsevitšit, kes ütles, et tapmise taga on suure tõenäosusega NATO (Independent, 19.12).

Valge maja mõistis tapmise siiski hukka, väljendades kaastunnet Karlovi lähedastele ja nimetades vägivalda diplomaatide suhtes "koletuks" ja "lubamatuks" (Independent, 19.12).

Arutledes mõrva võimalike tagajärgede üle jõuab The Guardian (21.12) ajakirjanik järeldusele, et praeguses olukorras liidab see Venemaa ja Türgi Lääne vastu. Kui aasta eest oleks selline sündmus artikli autori arvates viinud kahe riigi vaheliste suhete tõsise jahenemiseni, siis nüüd on Venemaal kaalukad põhjused Karlovi hukkumise sedavõrd traagiliste asjaoludele mitte tähelepanu pöörata: Türgist sõltub Süüria rahuläbirääkimiste saatus ja temaga suhete rikkumine ei jääks Putini jaoks ebasoovitavate tagajärgedeta. Türgile endale on aga Venemaa abi vajalik Süüria kurdidega peetavas võitluses.

The Telegraph (20.12) autor leiab, et Karlovi tapmine võib hoopis rohkem kõigutada Lääne positsiooni, kui Venemaa või Türgi oma. Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks olnud Franz Ferdinandi tapmisega paralleeli tõmmates osundas ajakirjanik lõhele, mis viib Türgit NATO-st üha kaugemale.

70
Tagid:
teemad, kajastamine, uudis, ülevaade, meedia, Andrei Karlov, Barack Obama, Hillary Clinton, Vladimir Putin, Suurbritannia
Teema:
Ankaras tapeti Vene suursaadik Türgis (17)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega