Marina Kaljurand

Kaljurand püüab tõestada, et ta ei ole venelanna

71
(Uuendatud 20:37 30.12.2016)
Eesti esindaja ÜRO küberekspertide töögrupis, eksvälisminister Marina Kaljurand peab märkimisväärseks Ameerika Ühendriikide otsust rakendada Venemaa suhtes vastumeetmeid seoses kübersekkumisega USA presidendivalimistesse.

TALLINN. 30. detsember — Sputnik. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitik Martin Helme teatas teisipäeval Viljandis peetud rahvakoosolekul, et välisminister Marina Kaljuranna kui potentsiaalse presidendikandidaadi probleem on lisaks reformierakondlikule seljatagusele tema vene rahvus. Nüüd püüab endine välisminster ja presidendi kandidaat tõestada vastupidist.

"President [Barack] Obama otsus rakendada meetmeid Venemaa vastu vastuseks Venemaa kübersekkumistele on märkimisväärne mitmel põhjusel," kirjutas Kaljurand oma blogis.

Vene president Vladimir Putin
© Sputnik / Григорий Сысоев

"See on esmakordne, kui üks riik süüdistab teist riiki küberünnakutes ning kasutab teise riigi poolt korraldatud või toetatud või tellitud või finantseeritud küberrünnakute vastu reaalseid, avalikke ja laiaulatuslikke vastumeetmeid," märgib Kaljurand. Ta möönab, et ka Eesti tegi 2007. aastal sama, kuid tolleaegsete ja tänaste rünnakute ja vastumeetmete mastaabid on erinevad, vahendas BNS.

"USA vastumeetmeid oli oodata, sest juba enne presidendivalimisi süüdistas USA väga konkreetselt Venemaad [Hillary] Clintoni kampaaniameeskonna e-kirjade häkkimises ja avalikustamises eesmärgiga mõjutada USA presidendivalimisi. Seda, et venelastega on räägitud nii formaaselt kui ka informaalselt, kinnitas president Obama ka oma tänases avalduses," lisas Kaljurand.

Eesti endise välisministri sõnul ei ole IT ekspertide kinnitusel reeglina raske tuvastada küberrünnaku toimepanijat.

"Raskem on süüdistuse poliitiline külg — kas ja mismoodi mõjutab süüdlase nimetamine riikidevahelisi suhteid," kirjutas Kaljurand. "Kui süüdlast nimetada, siis peavad järgnema ka vastumeetmed, millised vastumeetmed oleksid proportsionaalsed," lisas eksminister. "Antud juhul otsustas USA astuda poliitilise sammu: nimetas süüdlase, avalikustas osa vastumeetmetest ning jättis endale õiguse rakendada täiendavaid vastumeetmeid," kirjutas Kaljurand.

Välisministeeriumi küberjulgeoleku nõunik viitas, et vastumeetmete otsustamisel pidi president Obama arvestama sellega, et need oleksid võimalikult mõjuvad ja neid saaks rakendada võimalikult kiiresti, kuna 20. jaanuaril ametisse astuv president Donald Trump on öelnud, et kavatseb vaadata üle suhted Venemaaga ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Samuti on Trump öelnud, et ei usu Venemaa küberünnakutesse.

"Seega ei saanud vastumeetmetena kõne alla tulla majandussanktsioonid, mille rakendamine oleks võtnud aega. Diplomaatide väljasaatmine toimub 72 tunni jooksul, isikute kandmine niinimetatud musta nimekirja ning tegevuse lõpetamine kahel kinnistul Marylandis ja New Yogis on samuti kiiresti tehtav," kirjeldas Kaljurand.

Diplomaatiline skandaal

"Isegi kui ametise astuv president Trump peaks need meetmed üle vaatama/tagasi pöörama, on 35 Vene diplomaati selleks ajaks riigist välja saadetud ning rünnakute tehniline informatsioon avalikustatud," märkis Kaljurand.

Ta meenutas, et 2007. aastal Eesti vastu korraldatud küberrünnakute kõige tõhusamaks vastumeetmeks oli rünnakute organisaatorite lisamine niinimetatud musta nimekirja, mis keelas neile reisimise mitte ainult Eestis, vaid kogu Schengeni territooriumil.

USA president Obama kehtestas neljapäeval sanktsioonid Vene ametiisikutele ja luureteenistustele seoses sekkumisega Ühendriikide presidendivalimistesse.

Kaljuranna hinnangul rakendab Venemaa USA sammude suhtes kindlasti vastumeetmeid.

"Venemaa kasutab neid kindlasti, sest muidu tunnistaks Venemaa oma süüd ja seda Venemaa kindlasti ei tee. Praeguseks on president [Vladimir] Putin öelnud, et USA diplomaate välja ei saadeta. Esimese vastumeetmena anti Kremlist korraldus sulgeda Moskva rahvusvaheline kooli, kus lisaks ameriklastele õpivad ka paljude teiste riikide diplomaatide lapsed. Selline meede on eriti kohatu ja kahetsusväärne, sest riikidevahelisse arveteõiendamisesse tõmmatakse koolilapsed," leidis Kaljurand.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Григорий Сысоев

Vene välisministeerium teatas reede lõunal siiski, et Moskvas asuvat ingliskeelset rahvusvahelist kooli ei suleta.

Presidendiks kandideerinud Marina Kaljurand astus 9. septembril välisministriametist tagasi, kuid tal ei õnnestunud valimiskogus piisavalt hääli saada. Alates 24. oktoobrist naases Kaljurand osalise koormusega tööle välisministeeriumisse, töötades nõunikuna küberjulgeoleku küsimustes ehk jätkates Eesti esindajana ÜRO küberekspertide töögrupis.

71
Tagid:
väljasaatmine, sanktsioonid, diplomaadid, Barack Obama, Marina Kaljurand, USA, Venemaa
Teema:
Diplomaatiline skandaal (37)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega