Swedbank, illustratiivne foto

Uuest aastast laienevad tarbijate õigused maksekontot avada

51
(Uuendatud 14:32 30.12.2016)
Uuel aastal hakkab kehtima seadus, millega Eesti võtab üle Euroopa Liidu maksekonto direktiivi, muudatused seavad pankadele kohustuse luua konto piisava põhjendatuse korral ka seaduslikul alusel Eestis viibivatele isikutele.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Euroopa Liidu direktiivi järgi oleksid liikmesriigid pidanud selle ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid üle võtma hiljemalt 2016. aasta 18. septembriks, Eesti teeb seda aga alles 1. jaanuaril, vahendas BNS.

Seaduse kohaselt võetakse tasude määramisel edaspidi arvesse Eesti elanike sissetuleku taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust, teiseks võimaldab seadus tarbijal ühe liikmesriigi piires lihtsamini panka või muud makseteenuse pakkujat vahetada ning kolmandaks kehtestab uued teavitamise nõuded näiteks teenuste hinnakirjale.

Direktiivi ja seeläbi ka seaduse üks eesmärke on tagada tarbijale juurdepääs makseteenuse pakkujate poolt pakutavatele jaefinantsteenustele, sealhulgas maksekontole ja sellega seotud põhimakseteenustele. Seetõttu seab riik krediidiasutustele kohustuse tagada põhimakseteenuste tarbimiseks maksekonto ning võimalused seda kasutada, selgus eelnõu seletuskirjast.

Maksekonto peab pank avama kõikidele tarbijatele, kelle suhtes ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust ja kes vastavad krediidiasutuse poolt kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele. See hõlmab kõiki Euroopa Liidus seaduslikel alustel viibivaid isikuid, seega näiteks ka pagulasi, juhul kui neil on isikut tõendav dokument.

"Siiski, inimene peab mingil määral näitama, et tal on huvi selle maksekonto avamiseks või mingi põhjus. Kui tuleb mingi turist välismaalt siia, siis tema puhul on raske näha, et oleks mingi suur huvi lihtsalt konto siin avada. Võimalik on, et sel juhul pangal ikkagi sellist kohustust ei teki," ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt mais eelnõud tutvustaval pressibriifingul.

Ta märkis, et põhjendatud huvi kriteerium tekib näiteks Euroopa Liidu liikmesriigis elades, ent ilmselt on see täidetud ka juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriigi resident teenib piiriülest tulu mõnest teisest liikmesriigist. Regulatsioon puudutab vaid eraisikuid, ettevõtete puhul konto avamise kohustust eelnõuga ei teki.

Konto tuleb avada 10 arvelduspäeva jooksul, ent seda võib pank teha ka kiiremini. Konto avamisega seonduvad teenustasud peavad arvestama konkreetse riigi sissetulekuid. "Et pangad ei saaks sellest nõudest mööda hiilida nii, et küsivad näiteks väga kõrget registreerimistasu, siis seda seadus teha ei luba," märkis Auväärt ja lisas, et pank ei saa peale suruda ka muid lisateenuseid.

Euroopa Liidu direktiiv, mis seadusega üle võetakse, sätestab säärase kohustuse igas liikmesriigis vähemalt ühe konto jaoks, kui selleks on põhjus. Eestis tekib maksekonto loomise kohustus ainult krediidiasutustel, mitte ka näiteks investeerimisühingutel, keskpankadel või hoiu-laenuühistutel, ehkki säärase võimaluse direktiiv ette näeb.

Teise muudatusena loob direktiivi üle võttev seadus reeglid ja kohustused arveldusteenuste üleviimiseks. "Kui inimene on uue panga välja valinud, siis ta läheb sinna, teeb avalduse ja uus pank ise teeb kõik, et info läheks sinna: kõik info, otsekorralduslepingud," ütles Auväärt. See regulatsioon kehtib lisaks krediidiasutustele ka teistele makseteenuste pakkujatele.

See teenus hõlmab näiteks maksekontot, sissemakseid, väljamakseid ning otse- ja püsikorralduste lepinguid. Kui uus valitud krediidiasutus osa teenuseid aga ei paku, siis ei muutu teenus seeläbi pangale kohustuslikuks. Arveldusteenuste üleviimise tasu seaduses paika ei seata, ent ka see peab arvestama inimeste sissetulekutega, rääkis Auväärt.

Arveldusteenuste üleviimine toimib aga ainult siseriiklikult. "Kui inimene läheb hoopis teise riiki ja tahab teises riigis valida endale uue panga, siis seal teise riigi pangal enam kohustust ei ole," märkis finantsturgude poliitika osakonna juhataja. Pank peab tarbijat siiski teise riiki üleviimisel abistama ja esitama neile vajalikku teavet.

Lisaks peavad maksekonto teenuse pakkujad uue seaduse järgi hakkama tarbijale vähemalt kord aastas ja tasuta esitama ülevaadet kõigist maksekontoga seotud makseteenuste eest tarbijalt võetud tasudest. Tasude võrreldavuse parandamiseks määratletakse makstud tasude ülevaate vorminõuded ning pangad peavad kasutama hakata ka ühtset ja võrdset terminoloogiat.

Samuti peavad makseteenuse pakkujad muude finantsteenuste makseteenuse lepinguga koos pakkumise ehk niinimetatud paketi korral tarbijat kõikidest tingimustest täpselt teavitama. "Makseteenuste ja muude finantsteenuste koos pakkumine ei ole keelatud, kuid tarbija peab kõikidest tingimustest teadlik olema," seisis seletuskirjas.

51
Tagid:
maksekonto, maksekonto direktiiv, regulatsioon, muudatus, rahandusministeerium, Thomas Auväärt, Eesti, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega