USA president Barack Obama

USA saatis välja 35 Venemaa diplomaati

121
(Uuendatud 09:53 30.12.2016)
USA president Barack Obama kehtestas neljapäeval sanktsioonid Vene ametiisikutele ja luureteenistustele seoses sekkumisega Ühendriikide presidendivalimistesse.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. USA välisministeerium saatis riigist välja 35 diplomaati, kes töötasid suursaatkonnas Washingtonis ja konsulaadis San Franciscos, andes neile 72 tundi riigist lahkumiseks. Diplomaadid kuulutati "persona non grataks" tegevuse eest, mis ei vasta nende diplomaadistaatusele.

Suleti ka kaks Venemaale kuuluvat kinnisvara — üks New Yorgis Long Islandil ja kuni 40 peret mahutav toretsev jõeäärne kompleks Marylandis, kus armastasid puhata Vene diplomaadid, ent mida USA andmeil kasutati ka luureotstarbel.

"Ma olen andnud korralduse mitmeteks sammudeks vastusena USA valitsuse vastu suunatud küberoperatsioonidele ja USA ametiisikute agressiivsele ahistamisele Vene valitsuse poolt," vahendas BNS Obama sõnu.

"Nendele sammudele eelnesid korduvad eraviisilised ja avalikud hoiatused Venemaa valitsusele ning need kujutavad endast vajalikku ja kohast vastust katsetele rahvusvahelisi käitumise norme eirava käitumisega Ühendriikide huvisid kahjustada," lisas Obama.

Meetmete seas on sanktsioonid Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ja sõjaväeluure ehk Kindralstaabi Luurepeavalitsuse (GRU) vastu. Sanktsioonid kehtestati ka neljale GRU töötajale, teiste seas agentuuri juhile Igor Korobovile.

Lisaks kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid kolmele ettevõttele ja kahele isikule — Jevgeni Bogatšovile ja Aleksei Belanile — "seotuse eest pahatahtliku küberalase tegevusega". Sanktsioonide kohaselt külmutatakse kõik nende varad USA-s, samuti blokeeritakse Ühendriikide ettevõtetel nimetatud isikute ja ettevõtetega ärikoostöö.

Osa meetmetest jäävad avalikustamata

Valitsus avalikustab ühtlasi Vene kübertegevusega seotud tehnilised üksikasjad, et aidata ettevõtetel end paremini kaitsta võimalike tulevaste rünnakute eest.

"Need sammud ei ole meie vastuse lõppsumma Venemaa agressiivsele tegutsemisele. Me jätkame erinevate sammude astumist meie valitud ajal ja kohas, osa neist [meetmetest] jäävad avalikustamata," märkis Obama ja lisas, et USA-l ja liitlastel kogu maailmas tuleb ühiselt astuda vastu Venemaa katsetele õõnestada väljakujunenud rahvusvahelisi norme ja sekkuda demokraatlikku valitsemispraktikasse.

"Kõik ameeriklasi peaks Venemaa tegevus ärevaks tegema," märkis ta. 

Ühendriikide endine suursaadik Venemaal Michael McFaul nimetas meetmeid kohasteks. "Parem hilja, kui mitte kunagi," kirjutas ta Twitteris, lisades, et tegemist ei saa olla loo lõpuga ning rõhutas vajadust käivitada sõltumatu erakondadeülene juurdlus.

Moskva kehtestas USA endisele suursaadikule Michael McFaulile viisakeelu.

McFaul soovitas ajalehes Washington Post mõelda uue seaduse vastuvõtmisele, mis kohustaks registreerima agentuuri Sputnik ja telekanalit RT välismaa agentidena, sest nad toetasid valimistel vabariiklaste kandidaati Donald Trumpi, kuigi ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid.

USA luureteenistuste hinnangul oli Moskva eesmärgiks aidata Donald Trump presidendivalimistel võidule. Trump on nimetanud seda väidet naeruväärseks, kuid andis neljapäeval siiski lubaduse kohtuda peagi luurejuhtidega, et kuulata ära nende värsked seisukohad.

USA president Barack Obama
Фотохост-агентство

Sanktsioonide ajastus asetab Trumpi ja Moskva keerulisse seisu

Iga Trumpi sammu sanktsioonide tühistamiseks pärast ametisseasumist 20. jaanuaril võidaks tõlgendada Venemaa sekkumisele läbi sõrmede vaatamisena. Veelgi keerulisemaks teeb selle Obama otsus siduda sanktsioonid ka Ühendriikide diplomaatide ahistamisega Moskvas, mida Washington on nimetanud pretsedendituks külma sõja järgsel ajal.

Trumpi manööverdamisruumi vähendab ka tema parteikaaslaste hoiak, mis üldiselt erineb tulevase presidendi väljendatud Venemaa-sõbralikkusest.

Esindajatekoja spiiker Paul Ryan tervitas sanktsioone, kuigi nimetas neid hilinenuiks. "Venemaa ei jaga Ameerika huvisid. Tegelikult üritab ta neid pidevalt õõnestada," märkis ta. 

Mõlemad parteid on kutsunud läbi viima kongressi uurimist Venemaa tegevuse suhtes. Obama lubas kongressile lähipäevil aruannet Moskva kübersekkumise kohta.

Obama sammud sunnivad Vene presidenti Vladimiri Putinit kaaluma jõulisi vastumeetmeid ning see võib ohustada kahepoolsete pingete leevenemist Trumpi ametiajal.

Washingtoni ja Moskva suhted on külma sõja järgse aja halvimas seisus. Varem on Obama kehtestanud Venemaale sanktsioone seoses sekkumisega Süürias ja Ukrainas.

Kreml eitab kategooriliselt USA süüdistusi

Moskva eitas neljapäeval kategooriliselt USA süüdistusi sekkumises presidendivalimistesse pärast seda, kui Washington kehtestas karmid sanktsioonid Venemaa kahe tähtsaima luureteenistuse suhtes, saatis välja 35 diplomaati ja sulges kaks Ühendriikide pinnal olevat Vene kinnisvara, sealhulgas suurejoonelise puhkekompleksi Marylandis. 

"Me eitame kategooriliselt neid alusetuid väiteid ja süüdistusi Venemaa aadressil," vahendas uudisteagentuur Ria-Novosti Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu.

"Ühendriigid tahavad kahtlemata hävitada USA ja Venemaa suhted, mis on niigi madalseisus," märkis pressiesindaja, lubades Venemaa poolt "adekvaatset reaktsiooni vastastikkuse põhimõttel".
Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski nimetas Washingtoni sanktsioone tõeliseks paranoiaks. "Nad on taas kord rakendanud väga agressiivseid meetmeid meie riigi vastu."

Venemaa teeb teatavaks vastumeetmed Valge Maja uutele sanktsioonidele reedel, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova neljapäeval.

"Homme tehakse avalikud teated, vastumeetmed ja paljugi muud," ütles Zahharova oma Facebookikontol.

Trump kohtub USA luurejuhtidega Vene häkkimise teemal

Donald Trump reageeris neljapäeval Ühendriikide valimistega seotud sanktsioonidele Venemaa vastu üleskutsega eluga edasi minna ja lubadusega kohtuda USA luurejuhtidega, keda ta on varem raevukalt kritiseerinud.

Trump on selliseid süüdistusi juba pikka aega pidanud demokraatide halvasti varjatud katseks delegitimiseerida vabariiklaste võitu.
Kuid see trotslik hoiak on toonud kaasa kasvava vastuseisu tema enda erakonna sees.

"Meie riigil on aeg liikuda suuremate ja paremate asjade poole," lausus Trump, kelle valimisvõitu on varjutanud väited Venemaa sekkumisest. "Sellest hoolimata, meie riigi ja selle suurepärase rahva huvides kohtun ma järgmisel nädalal meie luurekogukonna juhtidega, et saada värsket teavet selle olukorraga seotud faktide kohta."

121
Tagid:
presidendivalimised, süüdistus, küberrünnak, sanktsioonid, diplomaadid, Barack Obama, Donald Trump, USA, Venemaa
Teema:
Diplomaatiline skandaal (37)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega