Tööd Tu-154 katastroofi piirkonna läbiuurimisel käivad täie tempo ja intensiivsusega

Тu-154 mustade kastide dekrüpteerimine võtab mõned päevad

55
(Uuendatud 20:00 27.12.2016)
Teisipäeva hommikul tõstsid päästjad pinnale esimese kahest andmesalvestajast Venemaa kaitseminsteeriumile kuuluvast lennukist Tu-154, mis teekonnal Süüriasse pühapäeva hommikul Sotši lähedal alla kukkus. Selle sisu lahtikirjutamine nõuab mõned päevad aega.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Venemaa kaitseministeerium teatas, et põhiline andmesalvesti hukkunud Tu-154 pardalt leiti teisipäeva hommikul 17 meetri sügavusest.

Musta merre kukkunud Tu-154 mustade kastide dekrüpteerimiseks võib kuluda vaid mõni päev, juhul kui need ei ole saanud kahjustusi, lausus RIA Novostile Venemaa lennuliikluse ühtse korraldussüsteemi peakeskuse endine vahetusevanem Vitali Andrejev.

Tuukrid toovad lennuki rususid pinnale

Venemaa hädaolukordade ministeeriumi tuukrid sooritasid teisipäeval üle 70 sukeldumise ja tõstsid pinnale suuri tükke Sotši lähedal hukkunud lennuki Tu-154 kerest.

„Kaitseministeeriumi süvaveeuuringute peavalitsuse suurte kogemustega laeva Seliger ja Musta mere laevastiku päästelaeva Épron allveeaparaatidega on 1600 ja 4500 meetri kauguselt leitud veel kolm osa allakukkunud lennuki rusudest. Nende seas on mootor, telik ja osakesed lennukikere kattematerjalist. Praegu käivad tööd nende pinnale tõstmiseks ja kaldale vedamiseks," öeldakse teadaandes.

Märgitakse, et tööd Tu-154 katastroofi piirkonna läbiuurimisel käivad täie tempo ja intensiivsusega. Peamises otsingutepiirkonnas jätkavad tööd 98 tuukrit ja 14 erinevat allveeaparaati. 

Tu-154 meeskonna eksimus on välistatud

Meeskonna eksimus Musta merre kukkunud lennuki õhkutõusmisel on välistatud, usub endine NSV Liidu õhuvägede ülemjuhataja esimene asetäitja, NSVL teeneline lendur kindral-polkovnik Pjotr Belonožko.

„Ma ei saa nõustuda oletusega, et süüdi on Tu-154 meeskond. Mis ülekoormus? Ta oli ju juba õhku tõusnud, lendas kuus kilomeetrit — siis enam ei saa ülekoormuse tõttu alla sadada. Meeskonna süüdioleku välistan täielikult," teatas Belonožko.

Eelnevalt on FSB teatanud, et märke ja fakte, mis osutaks lennuki pardal toimunud terrorirakti võimalusele, leitud ei ole. Peamised tööversioonid Tu-154 allakukkumise põhjustena on kas võõrkeha sattumine mootorisse, ebakvaliteetne kütus, mis põhjustas mootorivõimsuse languse ja mootorite seiskumise, piloteerimisviga või lennuki tehniline rike.

Möödunud ööpäevaga sooritasid 36 tuukrit 84 sukeldumist. Lennukite ja veesõidukitega on ööpäeva jooksul akvatooriumist läbi uuritud 115 ruutkilomeetrit. Lisaks sellele on maismaarühmad läbi kontrollinud veel 80 kilomeetrit rannajoonest.

Pealtnägija kõneles Tu-154 allakukkumise üksikasjadest 

FSB piirivalvevägede rannakaitsetöötaja, kellest sai Tu-154 allakukkumise pealtnägija, rääkis, et enne katastroofi lendas lennuk aeglaselt, „nina ebaloomulikult ülespoole tõstetud". Sellest annab teada RIA Novosti osundusega väljaandele Kommersant.

Piirivalvur viibis kaatriga Mustal merel. Tema sõnade kohaselt hakkas lennuk selle asemel, et kiirust koguda, justnagu maanduda tahtes kiiresti mere poole alla laskuma, ja järgmisel hetkel riivas merepinda sabaga, mis löögi jõul lahti murdus. Tu-154 sarnanes siis „juhi poolt tagarattale tõstetud mootorrattaga," lisas tunnistaja.

Pühapäeva hommikul kukkus Moskvast Süüriasse teel olnud sõjalennuk Tu-154 Sotši lähedal Musta merre. Pardal oli 92 inimest, nende hulgas Aleksandrovi-nimelise ansambli lauljad, teleajakirjanikud ja heategevusfondi Õiglane Abi juht Jelizaveta Glinka (Doktor Liisa).

Vene saatkond Eestis avas seoses pühapäevase lennukatastroofiga kaastunderaamatu. Soovijad saavad teha sissekandeid elektroonilisse kaastunderaamatusse.

Eesti välisministeerium avaldas pühapäeval kaastunnet Twitteri vahendusel: "Meie kaastunne Venemaa lennukatastroofis hukkunute peredele ja sõpradele."

Vene president Vladimir Putin kuulutas esmaspäeva üleriigiliseks leinapäevaks.

55
Tagid:
mustad kastid, dekrüpteerimine, tuukrid, lennukatastroof, Tu-154, kaitseministeerium, Must meri, Venemaa
Teema:
Lennukatastroof võttis Mustal merel 92 elu (12)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega