Eesti ja USA lipud

USA senaatorid arutavad Eesti juhtidega julgeolekut

92
(Uuendatud 20:02 26.12.2016)
Sel nädalal külastab Eestit USA mõjukate senaatorite delegatsioon, mille eesotsas on vabariiklane John McCain, kohtumistel on kõne all julgeoleku ja koostööga seotud küsimused.

TALLINN, 26. detsember — Sputnik. Teisipäeval Eestisse kahepäevasele visiidile saabuvasse delegatsiooni kuuluvad mõjukad USA vabariiklastest senaatorid John McCain ja Lindsey Graham ning demokraadist senaator Amy Klobuchar, teatas BNS-ile USA saatkond Eestis. McCain on senati relvateenistuste komitee esimees.

USA senaatorid kohtuvad president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja välisminister Sven Mikseriga. 

Kohtumistel on kõne all regionaalne julgeolek ning NATO plaanid Eestis, samuti transatlantilised suhted ning Eesti ja USA koostöö.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras annab visiidi ajal McCainile üle kaitseväe teeneteristi, tunnustamaks senaatori panust Eesti julgeoleku tagamisse.

USA presidendiks valitud Donald Trump
© AP Photo / Matt Rourke

USA senaatorite delegatsioon külastab ka Lätit, Leedut, Ukrainat, Gruusiat ja Montenegrot.

Balti riigid on USA vastvalitud presidendile Donald Trumpile olulised, ütles endine New Yorgi linnapea ja Trumpi liitlane Rudy Giuliani reedel telefonikõnes Leedu välisministri Linas Linkevičiusega.

"Trump väärtustab endise USA presidendi Ronald Raegani pärandit, kes toetas Balti riikide iseseisvuspüüdlusi kaheksakümnendatel," ütles Giuliani.

Pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks kardavad Balti riigid alliansi USA-poolse rahastuse vähendamist, mis seab kahtluse alla bloki rahvusvaheliste pataljonide paigutamise neisse vabariikidese, kirjutas Sputnik Eesti varem.

Trump hirmutas oma valimiskampaania ajal USA Kesk- ja Ida-Euroopa liitlasi NATO-s, kui sõnas, et USA peaks neid kaitsma juhul, kui nad täidavad alliansi nõutud kohustusi. Iseäranis puudutab see kaitse-eelarve tõstmist kahele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Lisaks kritiseeris Trump NATO liitlasi, väites, et need ei kata alliansi kulutusi võrdsetel alustel USA-ga. „Meie maksame liiga palju ja kõik lüpsavad meid. Kakskümmend kaheksa riiki lüpsavad meid," ütles poliitik. 

Tema sõnul ei pruugi Ühendriigid tema juhtimise all tulla kaitsma teatud NATO liikmesriike, kui Venemaa peaks neid ründama.

President Kersti Kaljulaid täheldas BBC-le antud intervjuus, et Eesti täidab võetud kohustusi NATO vägede paigutamisel oma territooriumile ja garanteerib alliansile ettenähtud kaitsekulutused kogusummas 2% SKP-st.

Kaljulaid avaldas lootust, et Donald Trumpi uus administratsioon jääb „rahututel aegadel" ustavaks demokraatlike väärtuste kaitsmise ideele.

Riigipea märkis, et Eesti jätkab oma kohustuste täitmist seoses NATO väeüksuste paigutamisega oma territooriumile ning nentis ühtlasi vajadust suurendada teiste alliansi liikmete poolt kaitsekulutusi 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust.

„Saame näha, millise seisukoha võtab Trump nimelt atlandiülese koostöö osas. Seni tuleb tagada NATO otsuste täitmine ja seda me teeme. Me oleme valmis Eestis oma liitlasi vastu võtma ja me kulutame sellele koguni üle 2% SKP-st," ütles Kaljulaid.

Riigipea tuletas ühtlasi meelde, et vabariik täidab „oma kohustusi NATO idapiiride kaitsel".

Käesoleval ajal tagavad ainult viis liikmesriiki panustusena NATO-sse oma kaitsekulutused tasemel 2% SKP-st: USA, Suurbritannia, Eesti, Poola ja Kreeka.

NATO plaanib juba 2017. aastal paigutada Balti riikidesse ja Poolasse neli rahvusvahelist pataljoni. Läti väekontingendi põhiosa moodustab Kanada, Leedus — Saksamaa, Eestis — Suurbritannia ja Poolas — USA.

92
Tagid:
delegatsioon, senaator, koostöö, julgeolek, Amy Klobuchar, Lindsey Graham, John McCain, Sven Mikser, Kersti Kaljulaid, Jüri Ratas, Eesti, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega