Sotši lähedal lennuõnnetuses hukkunute mälestuseks tuuakse Tallinnas Venemaa saatkonna juurde lilli, küünlaid ja kaarte

Vene saatkond avas lennuõnnetusega seoses kaastunderaamatu

68
(Uuendatud 16:45 26.12.2016)
Vene saatkond Eestis avas seoses pühapäevase lennukatastroofiga kaastunderaamatu.

TALLINN, 26. detsember — Sputnik. Soovijad saavad teha sissekandeid elektroonilisse kaastunderaamatusse aadressil: https://www.facebook.com/RusEmbEst/.

Eesti välisministeerium avaldas pühapäeval kaastunnet Twitteri vahendusel: "Meie kaastunne Venemaa lennukatastroofis hukkunute peredele ja sõpradele."

Vene president Vladimir Putin kuulutas esmaspäeva üleriigiliseks leinapäevaks

Lennuki kere on leitud

Vene sukeldujad leidsid 92 inimesega pardal Musta merre kukkunud sõjaväelennuki osi, teatas esmaspäeval Vene meedia.

"Rusud on 27 meetri sügavusel pooleteist kilomeetri kaugusel kaldast," ütles eriolukordade ministeeriumi otsingu- ja päästemeestkonna pressiesindaja Rimma Tšernova.

Vene uudisteagentuurid olid varem teatnud anonüümsetele allikatele viidates, et leitud on lennukikere, kuid kohalikud võimud seda ei kinnitanud.

Tšernova sõnul kavatsevad sukeldujad kasutada kaugjuhitavat sukeldumisaparaati, et kindlaks teha lennukiosade täpne suurus ja koordinaadid ja siis otsustada, mida edasi teha.

Musta merre kukkunud reisilennuki Tu-154 asukoht võidakse kindlaks teha esmaspäeva jooksul, ütles ennem Vene õhujõudude ülem Viktor Bondarev.

"Usun, et lennuki asukoht merepõhjas suudetakse kindlaks teha tänase päeva jooksul," ütles Bondarev ajakirjanikele. Bondarevi sõnul asuvad lennuki pardasalvestid sabas, mis sai õnnetuses kõige vähem kahjustada.

Enamik ohvreid on ilmselt lennukis

Valdav osa pühapäeval Sotši rannikul Musta merre kukkunud Tu-154 pardal olnud inimeste surnukehadest on ilmselt endiselt lennuki sees, ütles esmaspäeval Krasnodari krai kuberner Venjamin Kondratjev.

Kuberneri sõnul on praeguseks leitud vaid 11 hukkunu surnukehad. "See on minu ja päästetöötajate arvamus. Võib-olla ei saanud lennuk väga tugevasti kannatada ja seetõttu on valdav osa ohvritest endiselt vrakis," ütles Kondratjev telekanalile Rossija-24. 

Terroriakt ei ole peaversioon

Pühapäevase lennukatastroofi uurimisel ei viita seni miski terrorirünnaku või sabotaaži võimalusele, teatas esmaspäeval Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus.

FSB teatel on hetkel lennukatastroofi uurimisel peateooriateks võõrkeha sattumine mootorisse, madala kvaliteediga kütus, piloodi viga või lennuki tehniline rike.

"Lennukatastroofi põhjustas tõenäoliselt piloodi viga või tehniline rike," ütles riikliku uurimiskomisjoni juht transpordiminister Maksim Sokolov.

Sokolov ütles esmaspäeval, et ei näe seoses pühapäevase lennukatastroofiga vajadust rakendada lennujaamades täiendavaid terrorismivastaseid meetmeid.

"Praegused meetmed on üsna ranged ja kõik lennujaamad täidavad neid," ütles minister. "Vajalikke kontrolle teostatakse regulaarselt. Praegu ei näe me vajadust rakendada seoses katastroofiga täiendavaid erimeetmeid."

Pühapäeval Sotšist õhkutõusmise järel Musta merre kukkunud Vene kaitseministeeriumi lennuki Tu-154 pardal ei olnud sõjalist ega kahesuguse otstarbega lasti, samuti ei olnud lennukis pürotehnilist materjali, teatas esmaspäeval Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus.

Pühapäevase 92 ohvriga lennuõnnetuse asjaolude uurimise peaversioon ei ole terroriakt, ütles esmaspäeval ka Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

"Uurimisel on kõik võimalikud versioonid ja hetkel on veel vara midagi kindlat öelda, kuid terroriakt ei ole kindlasti uurijate peaversioon," ütles Peskov ajakirjanikele.

Otsimisoperatsioonis osaleb üle 30 laeva

Lennuõnnetuse piirkonnas Mustal merel osaleb otsimisoperatsioonis üle 30 laeva, ütles kaitseministeerium pühapäeval. 

Vene sõjaväelennuki hukupaigast ellujäänuid ei leitud
© Sputnik / Нина Зотина

"32 laeva ja kaatrit, 80 tuukrit, viis helikopterit, droonid ja kaugjuhitavad allveeseadmed on osalemas otsingutes," ütles ministeeriumi teabeosakond. "Lisaks neile valmistub lähetuseks 1300 Lõuna sõjaväeringkonna sõjaväelast," lisas ministeerium.

"Musta mere laevastiku päästealused, millel on seadmed keeruliste sukeldumisoperatsioonide läbiviimiseks kuni 400 meetri sügavusel, peaksid saabuma otsingute piirkonda," märkis ministeerium teates.

Pühapäeval kukkus Musta merre Vene kaitseministeeriumi lennuk, mis oli teel Süüriasse ning mille pardal oli 84 reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget.

Süüriasse suundunud Vene kaitseministeeriumi lennuk Tu-154 kukkus pühapäeval alla vahetult pärast õhkutõusmist Sotši Adleri lennuväljalt, õnnetuses hukkusid kõik 84 reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget.

Lennuki pardal oli 64 kuulsa Aleksandrovi-nimelise Punaarmee koori lauljat ja dirigent Valeri Halilov.

68
Tagid:
otsimisoperatsioon, lennukatastroof, ohvrid, kaitseministeerium, Must meri, Venemaa
Teema:
Lennukatastroof võttis Mustal merel 92 elu (12)
Samal teemal
Venemaal kukkus alla Süüriasse suundunud sõjaväelennuk
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega