Moskva piirkonnas peeti kinni seitse arvatavat äärmuslast, illustratiivne foto

Moskva piirkonnas peeti kinni seitse arvatavat äärmuslast

36
(Uuendatud 19:54 22.12.2016)
Venemaal peeti kinni seitse arvatavat äärmuslast, teatas neljapäeval Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) Moskva haru.

TALLINN, 22. detsember — Sputnik. "FSB tõkestas siseministeeriumi ja rahvuskaardi toel 22. detsembril Moskva piirkonnas äärmusliku usuühenduse Tablighi Jamaat süvasalastatud rakukese tegevuse," edastas Interfaxile neljapäeval FSB pressiesindaja.

Algatatud kriminaalasja raames peeti kinni seitse inimest, sh rakukese juht, vahendas BNS FSB pressiesindaja sõnu. 

"Läbiotsimistel võeti ära äärmuskirjandust, sidevahendeid, ja tööaruannetega elektroonilisi teabekandjaid," täpsustas Venemaa ametkond.

Eriteenistuste andmetel juhtisid rakukest välismaised emissarid, kuid tegevusse kaasati ka Venemaa kodanikke.

Olukord migrantidega Euroopa riikides on halvenenud
© Sputnik / Irina Kalashnikova

"Tablighi Jamaati rakukese liikmed rakendasid suurimaid salastatuse meetmeid ja panid korrakaitsjatele vastu. Kinnipeetud kutsusid üles Moskva piirkonna moslemite ühinemisele ja kaasasid neid õigusvastasesse tegevusse. Nad töötlesid uusi jüngreid, uurisid keelatud kirjandust, arutasid islamikalifaadi rajamist Venemaal," edastas FSB.

Märgiti, et vastvärvatud liikmeid saadeti koolitusele Afanistani ja Pakistani.

Vladimir Putin kutsus teisipäeval Vene suursaadiku tapmise ja terrorirünnaku järel Berliinis rahvusvahelist kogukonda ühendama jõud terrorismi vastu võitlemiseks.

"Me näeme ja teame, mis teistes riikides juhtub. Näib, et Euroopas pandi toime järjekordne seda tüüpi kuritegu. Berliinis sai palju inimesi surma," lausus Putin julgeolekutöötajate päeva puhul korraldatud vastuvõtul.

"Avaldades kaastunnet ja soovides vigastatutele kiiret paranemist, kordame seda, mida oleme korduvalt pakkunud ja pakume nüüd — ühendada jõupingutused võitluses rahvusvahelise terrorismiga," sõnas Vene riigipea.

Putini sõnul on see ainus viis terrorismi alistamiseks. Venemaa riigipea andis julgeolekuteenistustele käsu karmistada julgeolekumeetmeid kodu- ja välismaal. 

"Palun eriteenistustel rakendada lisameetmeid julgeoleku tagamiseks Venemaal ja välismaal, karmistada Vene institutsioonide ja töötajate turvameetmeid välismaal," vahendasid Vene uudisteagentuurid Putini sõnu julgeolekutöötajate päeva puhul korraldatud vastuvõtul.

Putini sõnul peaksid eriteenistuste juhid tõhustama koostööd välisriikide luureteenistusega.

Vene suursaadiku Andrei Karlovi tapmine Ankaras oli rünnak mitte ainult Venemaa, vaid ka Türgi vastu, kuna neile on selline asjade käik kõige vähem meeltmööda, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov kolmapäeval.

"Mis juhtus oli suunatud ka Türgi riigi vastu, kuna meie Türgi partnerid on kõige vähem huvitatud sellisest asjade käigust," ütles Peskov intervjuus telekanalile Mir.

Venemaa ja Türgi teevad hetkel koostööd mitmes suurprojektis, sealjuures gaasijuhtme TurkStream ning Akkuyu tuumajaama ehitusel, lisas ta.

"Seega oli see nuga selga ka Türgi riigile," ütles Peskov.

Moskva politsei ütles kolmapäeval, et Berlini tururünnaku sarnase terroriakti ärahoidmiseks tõkestatakse pühade ajal rahvakogunemise alad veokitega.

Avaliku pidustuste rahvarohketele aladele viivate "suurte ristmike sulgemiseks kasutatakse raskeveokeid," vahendasid Vene uudisteagentuurid politseiülem Viktor Kovalenko sõnu.

"Me oleme aru saanud, et maailmas juhtuvate sündmuste hulgas leidub neid, kus kasutatakse (rünnakuks) raskeveokeid," lisas politseiülem.

Esmaspäeval sõitis 40-tonnine veok Berliinis jõuluturul rahva sekka, surma sai 12 inimest. Saksa võimude hinnangul oli see terrorirünnak. Teisipäeval võttis selle eest vastutuse äärmusrühmitus Islamiriik (IS). Suvel tehti samalaadne rünnak Prantsusmaal Nice'is. Seal sai surma 86 inimest.

Prantsuse terroritõrjepolitsei vahistas novembris Strasbourg'is ja Marseille's seitse kahtlusalust ning nurjas sellega terrorirünnaku, ütles Prantsusmaa siseminister Bernard Cazeneuve.

Cazeneuve'i sõnul polnud seitsmest kahtlusalusest kuus julgeolekujõududele teada. Kahtlusalused olid pärit Prantsusmaalt, Marokost ja Afganistanist, ütles minister.

Nende kinnipidamine "lubas meil vältida pikalt kavandatud koordineeritud terrorirünnakut mitmele sihtmärgile meie pinnal", lisas siseminister.

Cazeneuve ei täpsustanud rünnaku sihtmärki, kuid ütles, et kinnipidamisele eelnes kaheksa kuud kestnud juurdlus.

Kinnipidamised leidsid aset viis päeva enne Strasbourg'i kuulsa jõuluturu avamist. Jõuluturule tulevad kokku tuhanded inimesed üle Euroopa ning 2000. aastal nurjati ürituse vastu suunatud terrorirünnak.

Kohalikud ametnikud on hoiatanud, et üritus võib tõsise ohu korral ära jääda. "Terrorioht pole meie territooriumil kunagi olnud sedavõrd kõrge," lausus Cazeneuve. "Nullilähedast riski ei ole võimalik tagada ja igaüks, kes seda lubab, valetab prantsuse rahvale."

Prantsuse valitsus teatas laupäeval plaanist pikendada eriolukorda järgmise aasta presidendivalimistesse järgsesse aega, viidates pühasõdalaste rünnakute ohul valimiste ajal. Prantsusmaal kehtib eriolukord alates 2015. aasta 13. novembri Pariisi terrorirünnakutest, milles hukkus 130 inimest.

USA välisministeerium tegi ka hoiatuse, milles manitses ameeriklasi "kõrgenenud terrorirünnakute ohu eest kogu Euroopas". 

USA välisministeeriumi hinnangul jätkvad äärmusrühmitused Euroopas terrorirünnakute kavandamist, pidades silmas eelseisvat pühadeaega ja sellega seotud üritusi.

"USA kodanikud peaksid arvestama võimalusega, et äärmuslaste poolehoidjad ja radikaliseerunud isikud võivad korraldada sel perioodil ette hoiatamata rünnakuid," märgis riigidepartemangu konsulaarbüroo.

Välisministeerium soovitab Eesti elanikel välismaal käies säilitada ettevaatlikkus.

"USA hoiatus on üldine, sest puudutab kogu Euroopat, ning juhised on suunatud peamiselt USA kodanike tähelepanu juhtimiseks. Välisministeeriumi reisihoiatused on riikide põhised ning vastavalt konkreetsetele sündmustele või teabele võib välisministeerium otsustada neid muuta," ütles ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.

36
Tagid:
kinnipidamine, äärmuspropaganda, kahtlustatav, julgeolek, terrorism, IS, Vladimir Putin, maailm, Venemaa
Teema:
Terrorirünnak Berliini jõuluturul (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega