Raudtee, illustratiivne foto

Rohelised: Rail Balticu pealt kokkuhoitud raha saab kulutada tunnelile

56
(Uuendatud 10:45 26.01.2017)
Erakond Eestimaa Rohelised on seisukohal, et kui Rail Balticu uue trassi ehitamisele mõeldud raha suunata olemasoleva trassi rekonstrueerimisse, saab ülejääva summa suunata kasvõi Tallinna-Helsingi rongitunneli rajamisse.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. "Selle raha, mis me saame olemasoleva raudtee rekonstrueerimisega kokku hoida, saaks kasutusele võtta raudtee pikendamiseks Soome lahe alt läbi Helsingisse," ütles BNS-ile Roheliste esimees Aleksander Laane. "Tunnel annab nii Euroopa Liidule kui Eestile suurema kindluse, et raudtee kaasajastamiseks antav raha läheb asja ette."

"Nii Eesti kui kogu Euroopa Liit peavad oma vara kasutamisel üha täpsemad olema, sest teist planeeti meil pole. Mida aeg edasi, seda kallimaks muutuvad puutumatu loodus, elurikkus ja isegi puhas vesi ning õhk," selgitas Laane.

Ta lisas: "Jah, ka raha on tähtis, sest Euroopa Liidust tuleva raha hulgal on piir peal ning see piir nihkub pigem alla-, mitte ülespoole. Nii EL kui ka Eesti riik vaid võidavad, kui sama raha eest saab rohkem asju tehtud vähima kahjuga inimkonna eksisteerimiseks hädavajalikule rikkusele ehk keskkonnale."

Laane sõnul on selge, et uus, miljonite tonnide kruusa ja liiva kaevamist ning transporti nõudev trass on keskkonnale palju koormavam kui praeguse trassi rekonstrueerimine.

"Mõelge kasvõi kogu selle liiva-kruusa veo peale ja sellele, palju sellele sisseostetud diislit kulub. Metsade, põldude, inimeste kodude ja loomade elupaikade hävitamisest ning veerežiimi rikkumisest rääkimata," rääkis Laane, kelle sõnul on ainult positiivne, et riigikogu võttis menetlusse Roheliste ja Ökoriik Eesti 1321 allkirjaandja petitsiooni Rail Balticu kohta.

Arutama hakkab seda riigikogu majanduskomisjon. Petitsioonis on kaks nõudmist: suunata Rail Baltic Tallinna-Tartu-Riia trassi rekonstrueerimisse ja teiseks — arutada asja riikliku tähtsusega küsimusena riigikogus.

Foto on illustratiivne
© Pixabay /

Teine nõudmise punkt on praeguseks osaliselt täidetud. Osaliselt seepärast, et sellise suure ehituse alustamine ja tohutu raha kulutamine ei saa toimuda ühe riigikogu arutluse tulemusena, vaid neid arutelusid peab toimuma veel.

Rail Baltic peab ühendama Leedu, Läti ja Eesti ülejäänud Euroopaga. Ent valitsuses võtmepositsitsioonidel seisvate isikute vahetumine on projekti suhtes esile kutsunud uue kriitikalaine ning taaselustanud kahtlusi selle majanduslikus põhjendatuses.

Roheliste arvamuse kohaselt peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud olema palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas. "Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma," teatas erakond.

56
Tagid:
rongitunnel, kulu, keskkond, arutelu, rekonstrueerimine, Erakond Eestimaa Rohelised, Rail Baltic, Aleksander Laane, Euroopa, Eesti, Balti riigid
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
Samal teemal
Riigikogus arutatakse Rail Balticu teemat tähtsa riikliku küsimusena
Rail Balticu vastu on huvi tundnud ka Peterburi ettevõtjad
Enamik pooldab Roheliste pakutud Rail Balticu trassivalikut
Rail Balticu toetajad on projektiga halvasti kursis
Rohelised: Rail Balticu trass peab kulgema mööda olemasolevat raudteed
Riik tellib Rail Balticu rajamiseks vajalike kinnistute hindamise
MKM: Rail Balticu trassi muutmine paiskaks meid ajas 10 aastat tagasi
Komisjon arutab 101 avaliku tegelase Rail Balticu teemalist kirja
Balti riigikontrollid valmistuvad Rail Balticu auditeerimiseks
MKM tahab lihtsustada Rail Balticu trassile jääva maa sundvõõrandamist
Balti riigid jagavad võimupirukat Rail Balticu juhatuses
Rohelised kutsuvad üles loobuma Rail Baltic trassi ehitusest
Rail Baltic: vaidlused suundade üle
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega