Raudtee, illustratiivne foto

Riigikogus arutatakse Rail Balticu teemat tähtsa riikliku küsimusena

60
(Uuendatud 09:05 13.12.2016)
Riigikogu arutab teisipäeval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena Rail Balticu tulevikku.

TALLINN, 13. detsember — Sputnik. Istungil esinevad Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisdotsent Endel Oja, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu auliige Illimar Paul, MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal ning EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.

Kõikidele ettekandjatele saavad rahvasaadikud esitada küsimusi ja arutelu on avalik. Riigikogu istung algab kell 10, vahendas BNS.

Helme sõnul on Rail Baltic sedavõrd mahukas projekt ja oluline otsus Eesti jaoks, et erakond pidas vajalikuks tuua see teema arutamiseks riigikogu suurde saali.

"Soovime anda valitsusele müksu, et nad ei teeks rumalaid otsuseid, mis mõjutavad meie riigieelarvet, majandust, regionaalpoliitikat, looduskaitset, kokkuvõttes kõigi Eesti inimeste tulevikku. Kutsusime teemat arutama oma ala spetsialistid, et arutada, milline peaks olema Rail Balticu tulevik," sõnas Helme.

"Rahvale üritatakse selgeks teha, et rong on läinud. Aga rong ei ole läinud. Me loodame, et valitsuse vahetusega muutub ka mõtteviis ning häirekella lööjatest ja alternatiivide pakkujatest teerulliga enam üle ei sõideta," sõnas ta.

Humal sõnas, et Eesti väärib parimat Rail Balticu lahendust ning selleks on vaja enne Rail Balticu otsuste tegemist koostada olemasoleva raudteevõrgu arengukava. "Lisaks tuleb avalikustada kõik senised Rail Balticu lepingud, et anda avalikkusele võimalus protsessis kaasa rääkida," ütles ta.

"Riskina tuleb arvestada ka seda, et Rail Balticu planeerimise ja ehitamise finantseerimise maht EL-i poolt ei ole kindel. Vajame kohest ja sisulist analüüsi, milline Rail Baltic seisab kõige paremini Eesti huvide eest," lausus Humal.

Rail Baltic peab ühendama Leedu, Läti ja Eesti ülejäänud Euroopaga. Ent valitsuses võtmepositsitsioonidel seisvate isikute vahetumine on projekti suhtes esile kutsunud uue kriitikalaine ning taaselustanud kahtlusi selle majanduslikus põhjendatuses.

Erakond Eestimaa Rohelised (EER), Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatasid petitsiooni "Eestimaa kaitseks", milles nõutakse Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn-Tartu-Riia ja teema arutamist riikliku tähtsusega küsimusena riigikogus. Roheliste arvamuse kohaselt peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud olema palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas.

"Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma," teatas erakond.

60
Tagid:
diskusioon, arutelu, raudtee, Rail Baltic, EKRE, Riigikogu, Priit Humal, Martin Helme, Euroopa, Eesti, Balti riigid
Samal teemal
Rail Balticu vastu on huvi tundnud ka Peterburi ettevõtjad
Rail Balticu toetajad on projektiga halvasti kursis
Rohelised: Rail Balticu trass peab kulgema mööda olemasolevat raudteed
Rohelised kutsuvad üles loobuma Rail Baltic trassi ehitusest
Riik tellib Rail Balticu rajamiseks vajalike kinnistute hindamise
MKM: Rail Balticu trassi muutmine paiskaks meid ajas 10 aastat tagasi
MKM tahab lihtsustada Rail Balticu trassile jääva maa sundvõõrandamist
Enamik pooldab Roheliste pakutud Rail Balticu trassivalikut
Komisjon arutab 101 avaliku tegelase Rail Balticu teemalist kirja
Balti riigikontrollid valmistuvad Rail Balticu auditeerimiseks
Peatage Rail Baltic
Balti riigid jagavad võimupirukat Rail Balticu juhatuses
Rail Baltic: vaidlused suundade üle
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega