FSB peakontor

Susi kohtuprotsess algab ilmselt lähikuudel

178
(Uuendatud 14:51 10.12.2016)
Venemaal saladuslikus spioneerimises süüdistatava ärimehe Raivo Susi eeluurimine on FSB käe all lõppemas, hiljemalt veebruaris saadetakse materjalid suure tõenäosusega kohtusse, ütles Susi advokaat Arkadi Tolpegin Postimehele.

TALLINN, 10. detsember — Sputnik. "Ma arvan, et see oli viimane kord, kui pikendati tema vahi all hoidmist eeluurimise ajal. Järgmine kord tehakse seda juba siis, kui ta on kohtu ees,» rääkis Tolpegin Postimehele Moskva Lefortovo rajooni kohtus, kus neljapäeval anti Susi kriminaalasja uurivale Venemaa julgeolekuteenistusele FSB-le luba hoida eestlast edasi vahi all kuni 11. veebruarini. Just siis möödub täpselt aasta endise NSV Liidu territooriumil nõukogudeaegsete lennukite ja nende varuosadega äri ajanud 52-aastase Susi vahistamisest Moskvas, vahendas BNS.

Ühtlasi lõpeb siis ka Susi suhtes algatatud kriminaalasja uurimise tähtaeg ning advokaadi sõnul paistab, et FSB ei kavatse seda pikendada. See tähendab, et jaanuari alguses peaksid Susi ja tema advokaat saama tutvumiseks süüdistuskokkuvõtte ning nägema esimest korda, mis tõendid FSB tema vastu kogunud on, et süüdistada teda spioneerimises.

Venemaal võib spioneerimise eest karistuseks mõista 10-20 aastat vangistust. Kuna Susi kriminaalasi on kaetud riigisaladusega, siis ei tea ka Susi ega tema advokaat seni süüdistuse kohta mingeid üksikasju. Nende ainus võimalus saada mingitki aimu eestlase kohta kogutud materjalist on kord kahe kuu tagant toimuvad vahi all pidamise pikendamise istungid, kus FSB uurija peab kohtunikule esitama osa toimiku materjalidest.

Venemaa eriteenistused uurivad Moskvas kinni peetud eestlasest lennundusärimehe Raivo Susi spionaažiasja
© Sputnik / Виталий Белоусов

Sel neljapäeval näiteks lasi Lefortovo kohtu kohtunik Susil ja tema advokaadil ligi kaks tundi toimikut lugeda ja märkmeid teha. Riigisaladuste tõttu aga võisid nad kirjutada ainult spetsiaalsesse märkmikku, mis tuli pärast istungi lõppu anda kohtusse hoiule. Märkmeid kaasa võtta pole kummalgi õigust. Uuesti saavad nad oma märkmikke näha alles algaval kohtuprotsessil.

2014. aasta sügisel FSB haardesse sattunud ja samuti spioneerimises süüdistatud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri kriminaalasi jõudis kohtusse üheksa kuud pärast eestlase kinnipidamist. Seejärel saatis kohus Kohvri toimiku korraks tagasi FSB-sse puuduste kõrvaldamiseks, ent kui toimik oli augustis kohtusse tagasi jõudnud, peeti protsess kinniste uste taga maha kahe nädalaga. Ilmselt tuleb ka Susil kiire kohtuprotsess ning otsust kuuleme juba kevade alguses, kui FSB muidugi mingil põhjusel ei pikenda eeluurimist.

Kohver mõisteti Venemaal 15 aastaks vangi, kuid juba viis nädalat hiljem vahetati ta välja Eestis Venemaa kasuks spioneerimises süüdistatud endise kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni vastu.

FSB on seni kiivalt varjanud, milles seisneb Susi väidetav spioneerimine. Samuti on FSB uurija võtnud Susi advokaadilt allkirja, et ta ei räägi midagi süüdistuse sisust. Advokaat Tolpegin on öelnud vaid, et väidetavad teod, milles FSB Susit süüdistab, toimusid juba nii ammu kui 2004.-2007. aastal.

Kriminaalasi algatati alles selle aasta algul. Seejuures on Susi kõik need vahepealsed aastad vabalt Venemaal käinud. Susi ise on mis tahes spioneerimist kategooriliselt eitanud. Postimehel on Moskvas õnnestunud teada saada vaid seda, et süüdistus võib puudutada «seadmeid», mida Susi vahendas.

Tõenäoliselt on tegu mingite lennukite varuosadega. Susi tegeles nõukogude ajast kõikjale endistesse liiduvabariikidesse maha jäänud ja kasutuseta lennukite ning nende varuosade ostu-müügiga, kuid teadaolevalt ei vahendanud ta sõjalennukeid, mida võiks tõlgendada keelatud tegevusena.

Susi ise kirjutas kevadel advokaadi vahendusel Postimehele, et tal oli litsents teenindamaks selliseid lennukeid nagu L-29, L-39, Jak-12, Jak-52 ja An-2. Neist Tšehhi päritolu L-29 ja L-39 olid küll hävitajad, kuid õppeotstarbelised ning ilma igasuguse relvastuseta.

Postimehel õnnestus välja selgitada, kuhu oli Raivo Susi teel, kui FSB ohvitserid ja eriüksuse võitlejad ta tänavu 10. veebruaril Moskvas Šeremetjevo lennujaamas kinni pidasid. Tallinnast saabunud Susi pidi Moskvast äri asjus lendama edasi Tadžikistani.

Susi peeti kinni Seremetjevo lennujaama transiittsoonis 11. veebruaril.

178
Tagid:
eeluurimine, kohus, süüdistus, kriminaalmenetlus, Lefortovo, FSB, Arkadi Tolpegin, Raivo Susi, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega