Piim, illustratiivne foto

Maag Grupp plaanib osta piimatööstuskontserni Tere

80
Toiduainetetööstuskontsern Maag Grupp soovib sõlmida kokkulepe Tere AS emafirma nõuete omandamiseks või refinantseerimiseks. AS-i Tere võlausaldaja OÜ Halinga hinnangul on Maag Grupi plaan Tere osta ja ka väikevõlausaldajate nõuded tasuda positiivne uudis.

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. "Tehingu õnnestumiseks on vaja, et saame Terele laenu andnud pankadega — Nordea ja DNB Pangaga kokkuleppele, kuidas omandada või refinantseerida pankade nõuded Tere vastu," ütles AS-i Maag Grupp nõukogu esimees Roland Lepp pressiteates.

"Pangad algatasid Elveda OÜ pankroti. Tere AS taotleb ettevõtte saneerimist, kuna ei jõudnud pankadega laenulepingute pikendamiseks kokkuleppele. Seepärast tegime Nordeale ja DNB Pangale ettepaneku Tere kohustuste refinantseerimiseks," lisas Lepp. 

"Ettevõtte usaldusväärsuse taastamiseks on kõige olulisem Tere finantsprobleemide kiire lahendamine," ütles ta. "Kindlasti soovime omandada Tere nii, et arvestame kõigi partnerite ja võlausaldajate huve. Kui suudame tehingu lõpuni viia, saame tulevikus ühendada Tere ja Maagi tütarettevõtte Farmi AS oskusteabed. Koduturu jaoks on oluline, et see tehing võimaldab oluliselt vähendada toorpiima tänast suuremahulist väljavedu Läti ja Leedu piimatööstustesse."

Pankrotihaldur võttis kontrolli Tere piimatööstuse üle
© Sputnik / Александр Кряжев

"Loodame, et meie kava realiseerub. Tehingu lõpuleviimiseks peavad täituma mitmed eeltingimused, sest tegemist on tavapärasest keerukama tehinguga. Maag Grupp esitab lähiajal konkurentsiametile taotluse koondumisloa saamiseks," sõnas ta.

"Minu jaoks on oluline, et Tere tulevane omanik on tugeva finantsvõimekusega ning suudab tagada Tere kaubamärgi ja tooteportfelli arengu ka tulevikus," ütles Tere AS-i kauaaegne juht Oliver Kruuda.

Suurimate võlausaldajate nõuded Tere emaettevõtte OÜ Elveda vastu ulatuvad üle 30 miljoni euro, sellele lisanduvad veel väiksemate võlausaldajate nõuded. Aprillis tegi Maag Grupp Postimehe andmetel Tere ostmiseks 60 miljoni euro suuruse ettepaneku.

Harju maakohus kuulutas välja Oliver Kruuda piimatööstuse Tere AS-i emaettevõtte Elveda OÜ pankroti, millega seoses vahetas pankrotihaldur välja ka Tere nõukogu ja juhatuse, määrates muuhulgas ettevõtte juhiks Aivar Rehe. Oliver Kruuda esindajad kaebavad pankrotimääruse edasi, teatas Sputnik varem.

Pankroti väljakuulutamisega läheb pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Haldur on seaduse järgi kohustatud tegema Elveda pankrotivaraks olevate Tere AS aktsiate koosseisu ja väärtuse säilitamiseks vajalikke toiminguid. Pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Maire Arm.

Võlausaldaja: Maagi soov Tere osta on väga positiivne uudis

AS-i Tere võlausaldaja OÜ Halinga hinnangul on Maag Grupi plaan Tere osta ja ka väikevõlausaldajate nõuded tasuda positiivne uudis, Maag ja Halinga võlgade tasumise küsimuses aga veel suhelnud pole.

"See on reede õhtul nii ilus asi, et ei usu. Jõulud on ikka üllatuste aeg. Meie jaoks on oluline oma raha tagasi saada, muidugi Maag on väga usaldusväärne, aga sündmustest ei tohiks ette rutata. Eks teised tarnijad on ka ootel, Halinga oma nõuetega ei ole kindlasti kõige põlevam asi seal. Aga meie jaoks on kindlasti väga positiivne uudis see, Maagil on väga hea resümee," ütles Halinga omanik Raul Peetson BNS-ile.

"Me oleme Maagiga suhelnud, aga mitte Tere kontekstis. Lähiajal aga kindlasti suhtleme," märkis ta.

Halinga nõuab AS Terelt kohtu kaudu 500 000 eurot. Halinga nõude aluseks on möödunud aasta veebruaris Terele müüdud üle 800 tonni toorpiima, mille eest esitatud arved on Terel väidetavalt tänaseni tasumata. Tere juhtkonnas on oktoobrist ka Halinga nõukogu esimees Teet Mõtte.

Maag Grupp, mis teatas reedel soovist omandada Oliver Kruuda ettevõttelt Elveda piimatööstusettevõte Tere, on valmis tehingu õnnestumiseks tasuma kõik väikevõlausaldajate nõuded, DNB ja Nordea panga nõuete osas loodab ettevõte eraldi kokkuleppele jõuda.

"Hinna üle kauplemine käib. Pankadega läbirääkimised on ees," ütles Roland Lepp. Sellest lähtuvalt ei ole ka veel teada, kui suureks kujuneb tehingu maht, kuid Maag Grupil on selle rahastamiseks kokkulepe Swedbankiga, lisas ta.

Kuigi pankadega tuleb nõuete osas veel läbi rääkida, siis teiste võlausaldajate nõuded on Maag valmis lähtuvalt saneerimiskavast välja maksma 100 protsenti, rääkis Lepp. Lisaks on Maag jõudnud Leppa sõnul kokkuleppele ka Elveda omaniku Oliver Kruudaga tema kompensatsiooni osas.

80
Tagid:
refinantseerimine, omandamine, kokkulepe, piimatööstus, pankrot, Maag Grupp AS, Tere AS, DNB, Nordea, Roland Lepp, Oliver Kruuda, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega