Maksu- ja Tolliamet

Võidulootusteta mängud maksudega

96
(Uuendatud 13:12 12.12.2016)
Entusiasm, mis paljudel Eesti elanikel Reformierakonna 17-aastasest tüütust ikkest vabanemisest tekkis, on vähehaaval asendumas appikarjega: "Röövitakse!"

Boriss Grigorjev

Tõepoolest, uuelt valitsuselt loodetud värskete ideede asemel, mis lubaksid Eestil hakata raha teenima, kuulsid inimesed vaid uudiseid, kuidas neilt hakatakse maksude ja aktsiisidega veelgi rohkem raha ära võtma.

Liidetavate järjekorrast…

Ei noh, alguses inimesi muidugi rõõmustati aasta pärast jõustuva tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega, kuid kohe seejärel teatati aktsiiside tõstmisest kütusele, suhkrusisaldusega jookidele ja õllele ning transpordivahendite maksustamisest. Seega, ühe käega justkui anti (täpsemalt, lubati tulevikus anda) pisut raha juurde ja teise käega aga võetakse veelgi rohkem aktsiiside ja uute maksudega ära.

Kusjuures mitte perspektiivis, vaid praktiliselt koheselt. Ja kellel on pärast seda veel julgust öelda, et eelmise valitsuse ajal populaarseks saanud meelelahutus numbrite ümbertõstmisega Exceli tabelis on nüüd lõpp? Mille poolest uus kabinet eelmisest parem on?

Kas selle poolest, et üks noor peaminister asendus teise samasugusega, kellel võibolla ehk ei ole sellist kalduvust roosavärviliste sokkide ja erivärviliste pükste vastu? Esteetiliselt võib see kellelegi ehk meeldidagi, kuid sisuliselt pole mitte midagi muutunud!

Palga külmutamine

Muide, kui paljud maksuvaba tulu tõstmise üle rõõmustanud kodanikest said üldse pakutava reformi mõttest aru? Arvan, et vaid üksikud. Kui keegi arvab, et planeeritud muudatused on suunatud vaesuse vähendamiseks, siis pehmelt öeldes, pole see päris nii.

Pigem tehakse seda palgakasvu (see tähendab elanikkonna heaolu) pidurdamiseks lähiaastatel. Vaid üksikud tööandjad on valmis oma töötajate palka tõstma, et ületada lõhet 1200 euro ja järgmise palgaastme — 1378 euro suuruse brutopalga vahel.

Kõik palga tõstmised selle vahemiku sees on tänu maksureformile mõttetud, sest see tähendaks mitte palgatõusu, vaid kätte saadava netopalga vähenemist.

Ja isegi üle 1378 eurose palga korral, selleks, et tõsta palka veel 100 euro võrra, tuleb töötajale määrata palgaks koguni 1515 eurot, mis koos maksmisele kuuluva sotsiaalmaksuga kujutab endast enamikele Eesti tööandjatele veel kauaks ületamatut takistust.

Seega, praegu 1200 eurost väiksema brutopalga saajad saavad muidugi mõningase rahalise võidu (mille riik kohe kaudsete aktsiiside ja uute maksudega tagasi korjab), kuid see ei võimalda veel viis-kuus aastat tõsta nende töötasu üle 1200 euro. 

Praegu võib see summa paljudele suur tunduda, kuid arvestades hindade kiiret kasvu ja EL keskmise palga taset, see paari aasta pärast enam nii suur ei olegi.

Töötajate hüvanguks

Palju küsimusi tekitab ka uue valitsuse planeeritav suhkrusisaldusega jookide ja õlle aktsiisi tõstmine. 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski seletab seda koalitsiooni õilsa eesmärgiga võidelda tervete eluviiside eest. Ma ei tea, kuidas teile, kuid mulle meenutab see kangesti erinevate rahvatarbekaupade hindade tõstmise aktsioone nõukogude ajal. Sest ka neid tehti alati "töötajate heaolu eest hoolitsemise" loosungi all.

Vaatamata sellele, et kõik teadsid tookord ja teavad ka praegu, et valitsus üritab sellega vaid lappida pidevalt halveneva riigieelarve auke.

Kõige kurvem on see, et need meetmed on juba ammu oma ebaefektiivsust näidanud. See tähendab, et lühiajalises perspektiivis laekub makse rohkem, kuid juba keskpikas perspektiivis on oodata riigijuhtide läbimõtlemata tegevusest tingitud laekumiste järsku langust.

Näiteks, kui tõsta vähese alkoholisisaldusega jookide aktsiisi kaks korda, siis lisanduvad praegu populaarsetele viinareisidele naabrite juurde Lätti ka reisid õlle ja siidri massiliseks kokkuostmiseks. Lisaks teatasid Eesti suurimate pruulikodade: Saku õlletehase ja A. le Coq omanikud, et ootamatult suurenenud aktsiisisurve tõttu on nad sunnitud üle vaatama oma investeerimiskavatsused meie maal, samuti koondama personali.

See aga tähendab, et ka nendelt suurtelt ettevõtetelt saadavad maksulaekumised vähenevad oluliselt.

Majandus seisab paigal

Teiste kavandatavate maksumuudatuste kohta võib märkida, et transpordimaksu kehtestamine autode registreerimise ja edasimüügi korral toob paratamatult kaasa autode valdamise või müügi ja registreerimise "hallide" skeemide kasutuselevõtmise väljaspool Eesti piire.

Maksureformide võimalike tagajärgede loetelu võiks jätkata, kuid siinkohal oleks hoopis mõistlik küsida: miks Eesti elanikkond peaks rohkem maksma põhimõtteliselt, kui riik juba mitu aastat "õigel" arengukursil on?

Kui aga senine kurss ei olnud õige, siis miks pole praegu võimule tulnud uus koalitsioon peale maksumängudele ette võtnud midagi olulist selle olukorra parandamiseks? Sest maksud pole mitte täiendav tulu, vaid ainult abinõu, kuidas ühe riigi raames on võimalik raha ühest taskust teise ümber tõsta.

Nende ümbertõstmistega on mõne aja jooksul võimalik lahendada hetkeprobleeme, kuid riigi arengu seisukohalt ei anna see tulemusi. Selleks, et riik areneks ja tema elanike heaolu kasvaks, tuleb õppida teenima raha väljast: välisinvesteeringute, kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste ekspordi, transiidiga jne.

Vastasel korral ootab riiki ees stagnatsioon ja arvestades Euroopa dotatsioonide vähenemist, edukamate naabritega võrreldes ka vaesus. Tahaks väga, et uus valitsus saaks sellest aru ja mõtleks väheefektiivsete maksumuudatuste asemel ka poliitilistele reformidele, mis aitaksid kinnijäänud Eesti majanduse uuesti liikuma lükata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

96
Tagid:
maksureform, maksumuudatused, aktsiisitõus, koalitsioon, maksupoliitika, Keskerakond, Reformierakond, Jevgeni Ossinovski, Eesti
Teema:
Eestis on oodata uut valitsuskoalitsiooni (92)
Samal teemal
Reformierakond taunib uue koalitsiooni maksumuudatusi
Ligi: see automaks on ikka üks lõbus asi
Ligi: vasakkoalitsioon soovib madalapalgalist majandust
Ossinovski kavatseb alkoholireklaami keelata
Ossinovski: kaaluda tuleks sotsiaalmaksu miinimumnõude kaotamist
Ossinovski plaanib kehtestada suhkrumaksu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega