Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tarmo Tamm

Peaminister esitab maaeluministri kandidaadiks Tarmo Tamme

54
(Uuendatud 20:39 07.12.2016)
Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas teeb Keskerakonna juhatusele ettepaneku kinnitada maaeluministri kandidaadiks riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Tarmo Tamme.

TALLINN, 7. detsember — Sputnik. "Tarmo Tamm on ennast tõestanud mitmel rindel. Ta on pikalt töötanud põllumajanduse valdkonnas, juhtinud kuus aastat Põlva valda ning kaksteist aastat Põlva linna. Samuti on tal kogemust kahes riigikogu koosseisus," ütles Ratas Keskerakonna pressiesindaja vahendusel, vahendas BNS.

"Olen konsulteerinud paljude erakonnakaaslaste ja maaelu valdkonna inimestega, kes on avaldanud toetust Tarmo Tamme esitamiseks ministri ametikohale," lisas Ratas.

Tamm sõnas, et Eesti maaelu on tema jaoks väga südamelähedane valdkond. "Olen oma teadlikust elust üle poole maal elanud ja põllumajanduse valdkonnas töötanud. Eesti maaelu vajab tõsist tööd ja panustamist ning olen valmis sellele täielikult pühenduma. Mul on väga hea meel, et Keskerakonna juhitav koalitsioon on juba astunud esimesed sammud ning eraldab vajalikku lisaraha üleminekutoetuste ja kriisiabi täies mahus välja maksmiseks," lausus Tamm.

Martin Repinski astub maaeluministri ametist tagasi
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Tamm on lõpetanud Tihemetsa sovhoostehnikumi mehhaniseerimise erialal ning Eesti Maaülikooli agraarökonomisti erialal. Tamm töötas 1976-1993 Põlva Agro töökoja juhatajana, 1993-1999 Põlva vallavanemana, 1999-2011 Põlva linnapeana ning kuulub alates 2011. aastast riigikogusse. 

Martin Repinski esitas teisipäeval peaminister Jüri Ratasele avalduse maaeluministri ametist tagasi astumiseks. Repinski sõnul soovis ta tuua Keskerakonna ja Ratase tule alt välja. 

"On selge, et minu ettevõtlustegevusest ja varasemast elust on jäänud lahtisi otsi, mis tuleb kokku sõlmida. Ministritöö seda kindlasti ei võimalda, selles tuleb sajaprotsendiliselt keskenduda Eesti maaelu ja põllumajanduse võimalustele ja muredele. Seetõttu lahkun maaeluministri ametist ja jätkan tööd riigikogu liikmena. Teen korda oma taluga seotud asjad, et saaksin selle igapäevase juhtimise korrektselt üle anda," märkis Repinski oma avalikus pöördumises.

Ratas ütles möödunud nädalal, et Repinskiga seoses on kogunenud väga palju küsimusi ning ta peab langetama selge otsuse. "Esiteks on mul siiralt kahju, et selle valitsuse kümme esimest tööpäeva oleme pidanud tegelema suuresti maaeluminister Martin Repinski personaalküsimusega. Seetõttu on jäänud tähelepanuta paljud Eesti inimeste jaoks olulised teemad, millega äsja tööd alustanud valitsus igapäevaselt tegeleb," räkis Ratas.

Eesti Ekspress kirjutas, et Repinskile kuuluva Konju mahetalu kitsejuustu müüakse kõikjal Eestis, samas on osa sellest tellitud Hollandi ettevõttelt De Molkerei. Repinski ise kinnitas, et Eesti poodides Hollandist pärit juustust tehtud Konju farmi tooteid ei ole ning mingit pettust ta ei tunnistanud.

Reedel selgus, et maaeluminister Martin Repinski on Ida-Viru maakohtult saanud alaealisena kelmuse katse eest tingimisi vanglakaristuse. ERR-i käsutuses oleva kohtuotsuse kohaselt mõistis Ida-Viru maakohus Repinski 2002. aasta 12. augustil lihtmenetluse kokkuleppega süüdi kelmuse katses ja karistas teda tingimisi kolme kuu pikkuse vangistusega üheaastase katseajaga.

54
Tagid:
astumine, tagasiastumine, Maaeluministeerium, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Eesti
Teema:
Eestis on oodata uut valitsuskoalitsiooni (92)
Samal teemal
Ratas on otsustanud Repinski maaeluministriks jätta
Ratas langetab otsuse Repinski osas järgmise nädala alguses
Minister Repinskit on noorukina karistatud kriminaalkorras
Vastasin peast, vabandan
Keskerakond ei pea Repinski tagasiastumist vajalikuks
Politoloogi hinnangul ei pruugi Repinski skandaal valitsuse mainet rikkuda
Ratas tahab Repinskilt süüdistuste ümber lükkamist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega