Reformierakond taunib uue koalitsiooni maksumuudatusi

Sõerd: uue maksupaketiga muutub kogu üksikisiku tulumaksu loogika

61
(Uuendatud 18:24 05.12.2016)
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, reformierakonda kuuluva Aivar Sõerdi hinnangul on uue valitsuskoalitsiooni kavandatavad maksumuudatused ulatuslikud, mis pööravad pea peale muu hulgas kogu üksikisiku tulumaksuloogika.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Eriti tuleks Sõerdi sõnul tähelepanu pöörata üksikisiku tulude maksustamisel astmelise maksuvaba miinimumi sisseviimisele. "Meil tuleb 500 astmelise maksuvaba miinimumi astet. Ühe astme samm või mõõt palgaskaalal on 1,80 eurot, ütles Sõerd BNS-ile.

Tema sõnul on sellise süsteemi puhul üks suur probleem, et kuidas hakkab toimuma jooksev palgalt tulumaksu kinnipidamine, et millist tulumaksuvabastuse astet saab inimene kasutada. "Sest astmelise miinimumi arvestus on aastapõhine," märkis Sõerd, lisades, et näiteks ka dividenditulu võetakse arvesse astmelise tulumaksuvaba miinimumi määramisel.

"Kui inimene teenib palka näiteks 1200 eurot kuus ja tal on justkui õigus kasutada 500 eurot kuus maksuvaba miinimumi, kui nüüd see inimene on ostnud Tallinna börsilt Olympicu akstiaid ja saab aasta lõpus ka dividendi, siis see tuleb ka arvesse maksuvaba miinimumi määramisel ja inimene võib kaotada selle maksuvaba miinimumi ja peab suure summa tulumaksu tagasi maksma," rääkis Sõerd.
"Tegelikult muutub kogu meie senine üksikisku tulumaksu loogika. Kui praegu saavad inimesed reeglina tuludeklaratsiooni esitamise ajal tulumaksu tagasi, siis nüüd hakkab olema vastupidi, reeglina tuleb juurde maksta," rääkis ta.

Paljudes riikides, kus on astmeline tulumaks, ei pea inimene Sõerdi sõnul ise mõtlema, millist maksuvaba tulumaksumäära jooksvaks kinnipidamiseks rakendada, selle arvestab välja maksuamet, mis ütleb palju see aasta keskmine määr võib olla, või määratakse see mulluse tuludeklaratsiooni järgi.

"Eelnõus see regulatsioon täielikult puudub, kas see on täielikult ära unustatud või ei jõutud selle peale mõelda," ütles Sõerd, märkides, et praegusel kujul kogu "see masinavärk või monstrum ei hakka tööle".

Plaanitud muudatustega sätestatakse maksuvaba tulu regresseeruvana ehk alates teatud tulutasemest vähenevana. 500 eurot on maksuvaba tulu kuni 1200 euro suuruse maksustatava kuusissetuleku korral. Vahemikku 1201-2099 eurot kuus jääva tulu puhul väheneb maksuvaba tulu järk-järgult ühtlaselt ning alates 2100 euro suurusest tulust maksuvaba tulu kasutamise õigus puudub. Maksuvaba tulu arvestamisel võetakse arvesse aga ka näiteks dividenditulu.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Kui inimene on saanud aastas näiteks 9600 eurot palgatulu, 12 000 eurot dividende Eesti äriühingult ja 3600 eurot dividende välisriigi äriühingult, siis loetakse tema tuluks 25 200 eurot, mis tähendab, et tal ei teki õigust maksuvaba tulu kasutada. Seejuures võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse aga üksnes palgatulu 9600 eurot.

Riigikogu rahanduskomisjon arutab esmaspäeval tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus, mis käsitleb töötajate tervisekulutuste erisoodustusi. Sellele lisaks arutab komisjon uue koalitsiooni maksumuudatuste paketti, mis on vormistatud rahanduskomisjoni poolse muudastusettepanekuna tervisekulutuste erisoodustusi käsitlevale eelnõule.

Eesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma, kusjuures just vaesemad inimesed on selles osas eriti pessimistlikud, selgus BNS-i tellimusel Kantar Emori läbiviidud uuringust.

Kõigist uuringus osalenutest vastas 38,7 protsenti jaatavalt küsimusele, kas uue valitsuse majanduspoliitika ja plaanitavad maksumuudatused parandavad nende majanduslikku heaolu. Samas 48,7 protsenti arvas, et plaanitavad muudatused pigem või kindlasti ei paranda nende heaolu ning 12,6 protsendil ei olnud seisukohta.

61
Tagid:
maksuvaba miinimum, maksumuudatused, maksupakett, maksustamine, tulumaks, Riigikogu rahanduskomisjon, IRL, SDE, Keskerakond, Reformierakond, Aivar Sõerd, Eesti
Teema:
Eestis on oodata uut valitsuskoalitsiooni (92)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega