Europoli hoone

Europol eeldab islamisõdalaste uusi rünnakuid

39
Euroopa agentuur Europol nendib, et ЕL-i riikides viibib praegu mitukümmend IS-i ettevalmistusega sõdalast, kes on valmis sooritama tapatalguid kõige rahvarohkemates avalikes paikades.

ТАLLINN, 5. detsember — Sputnik. Еuroopas, ennekõike Prantsusmaal on oodata IS-i sõdalaste uusi terrorirünnakuid. Sellest annab teada Euroopa politseiagentuur Europol, kes detsembri esimestel päevadel avaldas oma raporti. Europoli terrorismivastase võitluse üksus tõdeb, et peamine oht lähtub niinimetatud Islamiriigist (sama mis Daesh, EL-is, USA-s ja Venemaal keelatud), kuid ei välista ka võimalikke rünnakuid Al-Qaida ja An-Nusra poolt.

Agentuur eeldab, et EL-i riikides võib praegu viibida mitukümmend islamisõdalast, kes on suutelised ette valmistama ja täide viima kallaletunge eurooplastele. Eriti suurt ohtu aga kujutavad endast ettearvamatud rünnakud üksiküritajate, IS-i salajaste ja fanaatiliste toetajate poolt, kes ei ole terroristidega organisatsiooniliselt kuidagi seotud.

Tappa kuidas iganes

IS-i eestkõnejeja ja üks juhte Abu Mohammad al-Adnani, kes selle aasta 30. augustil Aleppos surmati, on eelnevalt, 22. septembril 2014. aastal avaldanud oma „kõne", mille pealkiri kõlab tõlkes umbes nii: „Tõesti, Teie Jumal on nüüd valvsam kui iial varem". See osutus pretedendituks sündmuseks, kuna see avaldus kujutas endast sisuliselt IS-i ametlikku ettekirjutust oma poolehoidjatele tappa „uskmatuid" Lääne riikides.

„Kui te saate tappa uskmatu ameeriklase või eurooplase — eriti veel tigeda ja väärastunud prantslase — või austraallase või kanadalase või mõne muu uskmatu nende seast, kes meie vastu uskmatutena oma sõda peavad, kaasa arvatud nende riikide kodanikud, kes on astunud koalitsiooni Islamiriigi vastu, siis lootke Allahile ja tapke see inimene mis tahes võimalikul viisil. Lööge ta pea kiviga puruks või pussitage ta noaga surnuks või lömastage autorataste alla või visake kõrgelt alla või lämmatage ta või mürgitage ta," kirjutas džihadistide nüüdseks surnud juht.

Seda teksti võib muidugi pidada juhtnööriks, kuid kõige enam sarnaneb see inimvihkajast sadisti viimse, surmaeelse sõnumiga, millel ei ole midagi pistmist Koraani ega islami kui sellisega. Euroopa politsei ütleb, et IS-i sõdalaste kõige tõenäolisemaks relvaks jäävad täisautomaatsed ründerelvad (loe: Kalašnikovi automaadid), seda tänu nende suhteliselt kergele kättesaadavusele ja efektiivsusele. Kuid IS-i terroristid võivad kasutada ka nende jaoks „uusi" meetodeid — autopomme, väljapressimist, inimrööve, ühesõnaga — neidsamu hirmutamise ja rahahankimise viise, mida sõdalased laialdaselt rakendavad Iraagis ja Süürias.

Eriteenistused peavad olema tähelepanelikud

Europol nendib, et aina enamatel juhtudel on terrorirünnakute sihtmärgid valitud ilma mingi sümboolset tähendust silmas pidamata — ja ohvriteks võivad osutuda mitte ainult politseinikud või sõjaväelased, vaid ka kõige tavalisemad reakodanikud. Kusjuures Brüsseli ja Pariisi elanikud on seda taibanud ka ilma politseiliste ekspertide abita. Islamisõdalaste ülesanne seisneb selles, et tappa võimalikult palju inimesi sellises kohas, kus terroriakt pälvib kõige enamal määral meedia tähelepanu.

Sellest vaatenurgast lähtuvalt jäävad sõdalaste jaoks muidugi eelistatumaiks sihtmärkideks EL-i kõige suuremad ja tegusamad riigid — Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland ja Suurbritannia. Aga arvata, et liidu väikeriigid, kaasa arvatud Eesti, võiks magada rahulikult, oleks saatuslik viga. Nagu Eesti Sputniku ekspert Villem Rooda mõne aja eest kirjutas, võib džihadist rünnata seal, kus peab seda võimalikuks ja mugavaks. Mitte ükski Euroopa riik ei tohiks arvata, et islamisõdalaste rünnakud neid ei ähvarda.

Europol märgib, et džihadistide rünnakute arv on kerkinud 4-lt 2014. aastal 17-ni 2015. aastal, kinnipeetud terroristide hulk aga kasvas 395-lt 2014. aastal 667-ni 2015. aastal, mis näitab Euroopa eriteenistuste tegevusaktiivsuse tõusu ja ühtlasi ohtude ulatust, mida neil tuleb tõkestada.

39
Tagid:
terrorismioht, terrorism, Europol, Villem Rooda, Islamiriik
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega