Koolitund, illustratiivne foto

Eestikeelsed koolid ei ole vene laste vastuvõtmiseks valmis

77
(Uuendatud 14:59 05.12.2016)
Ehkki suur osa vene lapsevanemaid sooviks panna oma lapsed eestikeelsesse kooli, on see seni keeruline, kuna eesti koolid ei ole selleks valmis.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. "Vene lapsevanematelt on nende eelistatud õppevormi kohta küsitud ja üle 30 protsendi neist tahab, et laps õpiks eesti koolis koos eesti noortega ja kuskil 20 protsenti tahaks seda, et nad õpiksid keelekümbluses," ütles haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk BNS-ile.

"Tegelikult on nii eesti kui vene vanemate hulgas ainult viis protsenti neid, kes ütlevad, et mitte mingisugust mitmekeelset või mitmekultuurilist haridust ei tahaks," lisas Valk.

Ehkki vene lapsevanematelt ei ole otse küsitud, miks nad oma lapsi eesti kooli ei pane, tunnistasid nii haridus- ja teadusminister Mailis Reps kui ka Valk, et üks põhjusi võib olla koolide puudulik valmisolek vene emakeelega lastega toimetulekuks.

Школа в Ласнамяэ.
© Sputnik / Александр Заболотный

"See oleneb täna kahjuks ainult õpetajast. Küsimused [vene lapse] identiteedi, tema keelekeskkonna, tema toe [osas], see on eraldi väljakutse," rääkis Reps BNS-ile.

"Kui ei ole õpiabi tuge, kool ei ole eraldi toeks valmis ja perekond ei saa üldse aidata näiteks teatud ainete omandamise puhul, siis see tähendab, et see laps võib jääda natuke hätta," selgitas Reps. "Kooli ja kodu koostöö on väga vajalik ja kui tekib takistus keele pärast ja kool üksinda seda ei jaksa üle võtta, siis tulemus võib olla üsna vastuoluline," lisas minister.

"Nii, et ma toetan seda, kui kool on valmis seda tuge pakkuma, kui õpetajad tahavad temaga sel teemal [lisaks] suhelda, üle selgitada," märkis Reps.

Ministeeriumi analüüsiosakonna juhi sõnul on oluline, et vene laste eesti kooli integreerimine oleks teadlik strateegia. "See ei tohi olla niimoodi, et see lihtsalt juhtub — et ei vanemad, õpetajad ega materjalid ei ole valmis, et meil ei ole õpetust pakkuda nendele teistele, teisest kultuurist pärit lastele," rääkis Valk.

Teiseks on oluline, et vene peredest pärit õpilastel oleks võimalus omandada ka kõrgel tasemel emakeel, lisas Valk. "Ma arvan, et kindlasti peaks ka olema see, mis annab kindluse teisest kultuurist pärit laste vanematele, et nende oma kultuur ei lähe kaotsi, et on seal kõrgel tasemel emakeele õpe ja oma kultuuri õpe," rääkis Valk.

"Ja ma arvan, et väga suurepärane on see, et kui ka eesti lapsed õpiksid sellises koolis rohkem vene keelt — põhimõtteliselt võiksid olla ka mõned huviringid vene keeles. Oluline oleks see, et ka see vene laps saaks mingis olukorras olla nii öelda tugevamas olukorras, või tunnetada, et tema on mingis mõttes paremas positsioonis," lisas Valk.

Tema sõnul võiks näiteks ajaloos või ühiskonnaõpetuses kasutada mitmeperspektiivseid õpikuid, mis suudaksid vaadata ühiskonda avaramalt ja siduda teema lahti identiteedi murest.

"Minu jaoks on hästi oluline, et see kool pakuks lahenduse sellele, kuidas olla kakskultuuriline. Et nendest lastest ei kasvatataks eestlast, aga kasvatatakse Eesti venelased võis siis vene-eestlased," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk.

77
Tagid:
keelekümblus, venelased, eestlased, kakskultuuriline, lapsed, Haridus- ja teadusministeerium, Aune Valk, Mailis Reps, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega