Vene föderatsiooninõukogu esinaine Valentina Matvijenko

Matvijenko: Venemaa jätkab mittekodanike kaitsmist Baltimaades

39
(Uuendatud 13:50 05.12.2016)
Venemaa jääb kaitsma oma kodanike ja ka kaasmaalaste, sh Baltimaades elavate kodakondsuseta isikute õigusi, ütles Vene föderatsiooninõukogu esinaine Valentina Matvijenko.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. "Me jääme kaitsma oma kodanike seaduslikke õigusi ja huve, samuti välismaal elavaid kaasmaalasi. Pole saladus, et näiteks Lätis ja Eestis elab praegu umbes 300 000 kaasmaalast, kel on "mittekodanike" alandav seisus," ütles Matvijenko föderatsiooninõukogu esinaise juures asuva kodanikuühiskonnaga asutistega koostöö tegemise nõukogu istungil.

Tema sõnutsi elavad nad de facto rahvusliku eraldatuse tingimustes, olles mitte ainult tõrjutud poliitikast, vaid neil takistatakse ka mitme rahvusvahelistes lepingutes ja inimõiguste konventsioonis tagatud pakilise õiguse kasutamist, vahendas BNS.

Matvijenko sõnutsi "inimõiguste põhjendamatu politiseerimine loob rahvusvahelises koostöös tõsiseid takistusi".

"Kuid vaatamata lahkarvamustele välispartneritega hulgas küsimustes, ei kavatse Venemaa lahkuda rahvusvahelise õiguse väljast," rõhutas ta, lisades, et Venemaa jätkab igakülgselt üleilmsete murede lahendamist ja kriiside ületamise korraldamist. 

Eestis on määratlemata kodakondsusega inimeste arv pärast iseseisvuse taastamist kordades vähenenud. Kui 1991. aastal moodustas määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal rahvastikust üle 30 protsendi, siis praegu on see alla seitsme protsendi.

Eestis on määratlemata kodakondsusega inimestel võimalik oma lastele taotleda kodakondsust lihtsustatud korras.

Euroopas elab praegu ligi pool miljonit kodakondsuseta isikut, enamus neist Eestis ja Lätis. Euroopa Parlamendi (EP) petitsioonikomisjoni koordinaatorid otsustasid, et komisjon hakkab korraldama erakorralisi kuulamisi, mille üheks keskseks teemaks on kodakondsuseta inimeste olukord Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides.

"Petitsioonikomisjoni otsus näitab, et EP liikmed peavad kodakondsusetust EL liikmesriikides ebanormaalseks nähtuseks," ütles komisjoni kuuluv EP saadik Yana Toom. "Märkimisväärne on ka asjaolu, et seda teemat käsitletakse diskrimineerimisteemaliste debattide raames."

Toomi sõnul vajab kodakondsusetuse probleem radikaalset lahendust. "Kodakondsus on teadagi õigus õigustele. Rahvusvaheline õigus keelab kodakondsuseta isikute diskrimineerimise, kui see on endiselt laialt levinud EL-i liikmesriikides," sõnas ta.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel elab Eestis ligi 1200 noort vanuses 15-23, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või —õigus, kuid kes ei ole taotlenud Eesti kodakondsust.

Kultuuriministeerium koostöös siseministeeriumi, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse „Meie Inimesed" (MISA) ning PPA korraldasid sel sügisel Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega noortele teavituskampaania, millega kutsutakse noori Eesti passi taotlema.

„Kodakondsus suurendab igaühe seotust riigiga ja need noored on meie noored. Nad on sündinud ja saanud hariduse vabas Eestis ja neil on Eesti seaduse järgi õigus Eesti kodakondsusele. See on ka Eesti huvides, et kõik siin alaliselt elavad inimesed, kes peavad Eestit oma kodumaaks ja soovivad olla osa Eesti ühiskonnast, oleksid ka Eesti kodanikud," ütles kultuuriminister Indrek Saar pressiteate vahendusel.

Uus valitsusliit lubab senise kodakondsuspoliitikaga jätkata.

"Säilitame senised kodakondsuspoliitika aluspõhimõtted," lubab uus koalitsioon valitsusliidu baasdokumendis. "Võimaldame taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991, kui lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem või täisealiseks saades laps esitab taotluse kolmanda riigi kodakondsusest loobumiseks."

39
Tagid:
kaitse, õigusrikkumised, õigus, mittekodanikud, Vene föderatsiooninõukogu, Valentina Matvijenko, Eesti, Balti riigid, Venemaa