Piirimärk

Kalevipoeg: milleks Pihkvast laudu osta kui Brüsselist pappi muidu saab

144
(Uuendatud 15:24 05.12.2016)
Infoagentuuri ja raadio Sputnik tellimusel arvamusuuringufirma Ifop poolt läbi viidud küsitluse tulemused näitavad Euroopa Liidust lahkumise soovijate arvu kasvutendentsi. Pöördusime Eestis tuntud inimeste poole küsimusega, kas Eesti vajab Ühendkuningriigis toimunuga sarnast referendumit.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Saadud vastuste põhjal otsustades leiab suurem osa kommentaatoritest, et on vaja küll, kuid riigivõim ja Euroopa dotatsioonidest elatuv Eesti eliit ei lase referendumil sündida.

Politoloog Sergei Petinovi arvates on rahvahääletus Eesti poliitilises praktikas praktiliselt välistatud. Riik ei ole sellistel põhimõtetel teinud isegi selliseid olulisi otsuseid nagu riigi põhiseaduse muutmine ja NATO-sse astumine.

Nendes kõiki ja iga Eestimaa elanikku puudutavates küsimustes võeti otsused vastu parlamendi häälteenamusega. "Teiste sõnadega, riigi saatust otsustavad 101 inimest ehk siis üks esindaja iga 10 tuhande Eesti alalise elaniku kohta. Seejuures 40% hääleõigusega elanikkonnast ei ole volitanud Riigikogu saadikuid niivõrd tähtsaid otsuseid tegema, sest parlamendivalimistel nad ei osalenud," märkis ta.

Referendumid on Eesti demokraatia küpsuse näitaja

Petinovi sõnul ignoreerib Eesti järjekindlalt arenenud demokraatia praktikat. Meenutagem näiteks Hollandit, kus elanikud lükkasid referendumil tagasi Ukraina assotsieerimislepingu Euroopa Liiduga.

"Sellest saab teha lihtsa järelduse. Kui meie valitsus tõepoolest peab kalliks Euroopa kogukonna ülddemokraatlikke norme, siis tuleb rahvahääletuste läbiviimine muuta põhjapanevate riiklike otsuste tegemise normaalseks praktikaks. Brexiti näide, sõltumata selle mõjust EL-le ja Ühendkuningriigile, kinnitab seda mõtet," leiab Petinov.

Eliit ei ole võimeline otsuseid vastu võtma

Ühiskonnategelase Allan Hantsomi sõnul on selleks, et sellise referendumi tulemused meie riigis oleksid tõeliselt objektiivsed, vaja, et nendel osaleksid kõik elanikud sõltumata nende passikaante värvist.

"Probleem on veel ka selles, et Eesti poliitiline eliit on Eesti EL liikmeksoleku ajal harjunud parasiteerima erinevatel Euroopa dotatsioonidel ja toetustel ega ole võimeline riigi majandusküsimusi iseseisvalt otsustama.

Prantsusmaal kasvab brittidele analoogse EL-ist lahkumist puudutava rahvaküsitluse pooldajate hulk
© Sputnik / Алексей Филиппов

On selge, et EL-st väljaastumine tähendaks automaatselt teatud poliitilis-majanduslikku ümberorienteerumist Venemaale ja temaga seotud rahvusvahelistele organisatsioonidele: SRÜ, Tolliliit, Euraasia Liit jne. Praegune võim, otsustades mõnede Venemaasuunaliste negatiivsete väljaütlemiste põhjal meedias ei ole selleks valmis," märkis ta. 

Tähtsaim on küsimus suhetest Venemaaga

Mustvee linnapea Max Kaur leiab, et EL on kasulik selle nooremetele liikmesriikidele. Esiteks, Eesti saab jätkuvalt Euroopa struktuurifondidest vahendeid kuni aastani 2020 ja ka pärast seda, need on aga kümned miljonid eurod.

"Kui me aga räägime demokraatiast, siis just tänu Euroopa struktuuridele saavad valimistel kohalisesse omavalitsustesse osaleda kõik Eesti elanikud, kellel on siin alaline elukoht, kõik, kaasa arvatud Venemaa kodanikud ja "halli passi" omanikud, see tähendab määratlemata kodakondsuseta isikud. Tasuks veel meenutada suuri EL projekte Eestis nagu Rail Baltica, "Talsinki" tunnel Tallinna ja Helsinki vahel, maksumusega 12 miljardit eurot tulevikus," selgitas ta.

Kauri arvates on Eestile täna olulisem küsimus suhetest Venemaaga. "Täna vaatame me riigi poliitilisse tulevikku lootusega. Uus valitsus, eesotsas keskerakondlastega ja tema liider Jüri Ratasega sisendavad teatud lootust suhete normaliseerimiseks idanaabriga.

Täna toimivad hästi Eesti ja Venemaa vahelised kokkulepped kultuurisidemete turismi ja pensioni valdkonnas. Olen kindel, et lähitulevikus lahendame me piirilepinguga seotud küsimused," märkis Kaur.

Õigusi ja vabadusi ei kingi keegi

Politoloog Jevegni Golikov on nõus, et Euroopa Liidus kasvab pettumus ühenduses tema praegusel kujul. Erinevad EL elanike grupid on organisatsiooni erinevate aspektide üle rahulolematud. Tema arvates ärritab Brüsseli bürokraatlik keskvõim peaaegu kõiki.

Seejuures ei ole organisatsioon kaasa toonud rahvaste lähenemist ega nende elatustasemete ühtlustumist.

Šotimaa tahab Brexitit blokeerida, Soome hääletab referendumi poolt. "Vaatamata sellel tundub mulle, et EL lagunemine oleks suur viga. See oleks tagasilangemine, paljud ühenduse liikmesriigid võivad selle tulemusena sattuda väga täbarasse majanduslikku olukorda, sest mängureeglid määravad suured tegijad.

Nendeks on USA ja perspektiivis ka Hiina. Euroopa riikidele jääb võimalus õppida tegutsema ühisrindena. Veelgi tähtsam oleks aga demokratiseerida Euroopa Liitu ennast, käivitada demokraatlikud kontrollimehhanismid altpoolt.

Nii et mina olen konsolideerumise, mitte lagundamise poolt, kuid demokraatlikel põhimõtetel. On selge, et demokraatlikke õigusi ja vabadusi keegi rahvale ei kingi. Tuleb õppida nende eest võitlema," leiab Golikov.

Brexit: Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidu liikmeks või lahkub Euroopa Liidust

144
Tagid:
arvamus, referendum, küsitlus, piirileping, toetus, iseseisvus, EL, Jevegni Golikov, Max Kaur, Allan Hantsom, Sergei Petinov, Suurbritannia, Eesti, EL, Venemaa