NATO sõjaväelased õppustel Leedus

Meedia: Baltimaad on mures NATO pataljonide saatuse pärast

131
(Uuendatud 17:09 03.12.2016)
Pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks kardavad Balti riigid alliansi USA-poolse rahastuse vähendamist, mis seab kahtluse alla bloki rahvusvaheliste pataljonide paigutamise neisse vabariikidese.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. Balti riigid pelgavad NATO pataljonide lähetusplaanide muutmist pärast USA uue administratsiooni ametisseasumist kirjutab ajaleht Izvestija. Nagu lausuti väljaandele Leedu Seimist, võib juhul, kui USA presidendiks valitud Donald Trump kärbib kaitsekulutusi Euroopa riikides, muutuda pataljonide kohalolek küsitavaks. Lisaks sellele on kahtlusi seoses alliansi vägede paigutamisega Eestisse ja Poolasse, kirjutab Eesti Sputnik viitega ajalehele Izvestija.

Läti Seimi saadik, Euroopa Parlamentaarse Assamblee liige, sotsiaaldemokraatliku Koosmeele partei liige Boriss Cilevičs arvab, et Trump võib tõesti oma valimiseelsed lubadused täita ja sundida NATO riike oma riigikaitset isesisvalt rahastama. „Kartusi, et NATO pataljonide kohaletoomise kavatsused võivad luhtuda, on tekkinud Donald Trumpi presidendiks valimise hetkest peale. Tema valimisvõit võib kujuneda Balti riikidele katastroofiks," väitis Cilevičs.

Läti rahvasaadiku sõnul ei saa Trump üksi siiski kardinaalselt muuta nende alliansi liikmesriikide positsiooni, kes USA äraütlemise korral võivad võtta vastavad kohustused enda kanda.

Cilevičs arvab, et Kanada võib Valga Maja uut administratsiooni toetada, kui ta tahab oma kohustusti alliansi raames eirata.

„Kanadalastele on omane osutada hästi suurt tähelepanu oma partneritele ja neil ei ole sellistele suurriikidele omast ülbust, nagu näiteks USA-l," leiab Läti Seimi saadik.

Seevastu tema kolleeg Janis Urbanovic arvab, et USA on NATO tugisammas ja seetõttu ei saa rahastuse vähendamise korral ükski riik, kaasa arvatud Kanada, asendada Ameerika Ühendriike. Läti Seimi endine NATO asjade komisjoni liige Algirdas Paleckis märkis samuti, et ükski teine alliansi riik ei suuda katta „auku", mis Washingtoni-poolse rahastuse kärpimise korral tekib.

„Leedu on seni äraootaval seisukohal. Juhul, kui Trump läheb välja rahastuse kärpimisele, tekitab see probleemi, kuna ükski teine riik peasponsori rolli ei sobi. Rääkimata sõjatööstuse sponsori rollist. Ilma USA-ta ei oleks NATO enam NATO. Seda mõistavad kõik ja sellepärast ollaksegi mures," nentis Leedu poliitik.

„Meil tuleb igasse riiki ühtekokku tuhat inimest. Tegemist on hoiatuspoliitikaga. Juhul kui pingeolukord järsku eskaleerub, siis võib mõelda ka suuremast hulgast alliansi sõjaväelastest. Aga seda olukorra halvenemist me ei taha. Me loodame koostööle Venemaaga, eeldan, et mõlemal poolel on ühine vastastikune huvi," ütles Läti Seimi riigikaitse-, siseasjade ja korruptsioonivastase võitluse komisjoni esimees Einar Latkovskis.

USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trump.
© Sputnik / Кевин Даунс

Seoses Venemaa väidetava ründeähvardusega võeti NATO tippkohtumisel Varssavis vastu otsus alliansi idatiiva enneolematuks tugevdamiseks. NATO kavatseb juba 2017. aastal paigutada Balti riikidesse ja Poolasse neli rahvusvahelist pataljoni. Iga väeüksuse koosseisu kuulub 800 kuni 1 200 inimest. Kindlaks on määratud raamriigid pataljonide moodustamiseks — Läti väekontingendi põhiosa moodustab Kanada, Leedus — Saksamaa, Eestis — Suurbritannia, Poolas — USA.

Suurbritannia saadab kevadel Eestisse täies lahinguvalmiduses pataljoni koos soomustehnikaga, teatas Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon.

Tema sõnade kohaselt kuulub väekontingenti 800 sõdurit, droonid, Challenger 2 tankid ja muu lahingutehnika. Eestis liitub briti pataljon Prantsusmaalt ja Taanist saabuvate sõjaväelastega.

NATO riikide 4000 sõjaväelase paigutamine Ida-Euroopasse Venemaa piiride vahetusse lähedusse on suurim relvajõudude eskaleerimine Euroopas pärast USA ja NSV Liidu vastasseisu kulminatsiooni "külmas sõjas".

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Moskva ei ründa mitte kunagi NATO riiki, et Balti mere regiooni militariseerimine on põhjendamatu ja kinnitas Venemaa õigust vastata adekvaatselt NATO laienemisele.

131
Tagid:
pataljonid, kaitse, rahastus, liikmesriigid, toetus, Läti Seim, NATO, Janis Urbanovic, Algirdas Paleckis, Boriss Cilevičs, Donald Trump, EL, USA, Balti riigid
Samal teemal
Trump võib jätta Balti riigid ja Ukraina Venemaa "haldusalasse"
Kolmas maailmasõda võib puhkeda siin
Ühendkuningriik lõi vedelaks ega toogi rakette Eestisse
Ilves: ei maksa muretseda Trumpi avalduste pärast NATO teemal
Uudiseid Tapa-Loobu rindelõigust Afganistanis?
Hanso: NATO oli, on ja jääb meie julgeoleku tagatiseks
Stoltenberg Trumpile: Aga mõelge järele. Te mõelge veel!
Eestit Peterburi eeskojaks nimetanust võib saada USA riigisekretär
Biden: Balti riigid tunnevad Venemaa ja Trumpi ees "surmahirmu"
Trump: NATO riigid lihtsalt "tüssavad" USA-d
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega