USA presidendiks valitud Donald Trump

Trump vestles Taiwani presidendiga, Peking esitas protesti

41
(Uuendatud 13:02 03.12.2016)
USA presidendiks valitud Donald Trump läks vastu aastakümnetepikkusele USA riigi poliitikale, kui pidas reedel telefonivestluse Taiwani presidendi Tsai Ing-weniga.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. "Vestluse ajal toodi esile tihedad majanduslikud, poliitilised ja julgeolekualased sidemed Taiwani ja Ühendriikide vahel," teatas Trumpi üleminekumeeskond, vahendas BNS.

"Taiwani president helistas täna mulle, et õnnitleda mind presidendiameti võidu puhul. Aitäh sulle!" ütles Trump hiljem Twitteris.

Taiwani presidenti kantselei väljastas laupäeva hommikul omapoolse avalduse, milles öeldi, et Trump ja Tsai arutasid Aasiat mõjutavaid küsimusi ning USA-Taiwani suhete tulevikku.

"(Taiwani) president ootab pikisilmi kahepoolse lävimise tugevdamist ja kontakte ning tihedamate koostöösidemete sisseseadmist," öeldi teates. "President ütles USA presidendiks valitud Trumpile, et loodab, et USA jätkuvalt toetab Taiwani püüdlusi suurendada võimalusi rahvusvahelistes küsimustes osalemiseks ja neisse panustamiseks."

Trump ja Tsai "vahetasid ideesid ja mõtteid… siseriikliku majandusarengu edendamisest ja riikliku kaitse tugevdamisest, et parandada tavainimeste elu," lisati Taiwani teates.

USA katkestas ametlikud diplomaatilised sidemed Taiwaniga 1979. aastal, kui asus tunnustama Mandri-Hiinal asuvat kommunistlikku valitsust "ühe Hiina" ainsa valitsusena.

Washingtonil on Taipeiga jätkuvalt tihedad mitteametlikud sidemed, kuid on äärmiselt tavatu, et USA president või presidendiks valitu räägib Taiwani liidriga otse. Uudisteagentuuri Reutersi andmeil oli telefonikõne pretsedenditu.

Praeguseks pole selge, kas telefonikõne on sihilik samm USA pikaaegsest poliitikast eemale või mitte.

Valge Maja kinnitas reedel pärast telefonikõnet, et USA valitsus tunnustab Pekingit jätkuvalt "ühe Hiina" ainsa valitsusena. "Väinaüleste suhete pikaaegses poliitikas pole toimunud mingeid muutusi," ütles pressiesindaja Emily Horne AFP-le.

Anonüümsust palunud Obama administratsiooni kõrge ametnik rõhutas, et Valge Maja sai telefonikõnest teada alles pärast selle toimumist.

Telefonikõne ähvardab oluliselt pingestada suhteid Pekingiga, mis peab Taiwani endale kuuluvaks ega tunnusta viimast riigina. Hiinale tekitab pahameelt USA mis tahes samm, mis tundub toetavat Taiwani iseseisvust.

Washingtonis asuv Hiina suursaatkond pole olukorda veel kommenteerinud.

Reutersiga vestelnud endine diplomaat, kes aitas kõnet korraldada, ütles anonüümsust paludes, et vestles Hiina ametnikega enne kõne toimumist. Ametnike sõnul ei pidanud nad Trumpi ja Tsai telefonikõnet probleemiks, sest Trump pole veel president, lisas diplomaat. Trump astub ametisse 20. jaanuaril.

Tsai sai võimule sel aastal ning ta ei aktsepteeri "ühe Hiina" põhimõtet. Peking on seetõttu katkestanud ametliku suhtluse Taiwani uue valitsusega.

Trump on telefoni teel vestelnud mitme riigi liidriga. USA välisministeeriumi ametnikud ütlesid kuni neljapäevani, et presidendiks valitu pole neilt küsinud ametlikku briifingut USA praegusest poliitikast.

Reedel ütles ministeeriumi pressiesindaja John Kirby, et USA valitsus on nüüd Trumpi aidanud "mõne välissidemega, millega üleminekumeeskond on edasi liikunud".

Peking esitas seoses telefonivestlusega USA-le protesti

Hiina esitas Ühendriikidele protesti seoses Ühendriikide presidendiks valitud Donald Trumpi ja Taiwani presidendi Tsai Ing-weni telefonivestlusega, teatas Hiina välisministeerium.

"Esitasime Ühendriikidele juba tõsise arupärimise. Rõhutame, et maailmas on vaid üks Hiina. Taiwan on Hiina territooriumi võõrandamatu osa," märkis välisministeerium avalduses.

41
Tagid:
telefonikõne, president, Valge Maja, Tsai Ing-wen, Donald Trump, Taiwan, Peking, Hiina, USA
Teema:
USA presidendivalimised 2016 (105)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega