Kaader filmist Maavärin

Film „Maavärin“ raputab hinge

207
(Uuendatud 09:56 02.12.2016)
Filmikunsti asjatundjad ja esimesed vaatajad on andnud kõrge hinnangu nüüd filmilevisse jõudvale armeenia režissööri Sarik Andreasjani hämmastavalt kõrgeklassilisele ja hingeliigutavale katastrooffilmile „Maavärin“.

ТАLLINN, 1. detsember — Sputnik, Andrei Petrov. Sel reedel, teisel detsembril, jõuab Eestis kinoekraanidele vene-armeenia koostööfilm „Maavärin", mis on pühendatud 1988. aasta sündmustele Armeenias, kus ränk looduskatastroof haaras peaaegu poole vabariigi territooriumist. Maavärin purustas Spitaki, Leninakani, Kirovakani ja Stepanavani linna ning lisaks veel üle 300 küla ja asula.

Süžee kohaselt on filmis kaks peategelast — 20-aastane Robert ja 45-aastane Konstantin, kes kaheksa aastat varem põhjustas autoavarii, milles hukkus Roberti perekond. Konstantin naaseb pärast vanglakaristuse ärakandmist oma kodulinna Leninakani ja näeb lennuki pardalt, kuidas see linn muutub rusudeks.

Ta tõttab kohalikele elanikele appi maavärina tagajärgi likvideerima, töötades koos Robertiga, kes on oma perekonna mõrtsukaga kohtumiseks varunud püstoli. Lisaks nende kahe tegelase loole on filmis veel mitu süžeeliini ja sisuliselt koosnebki film nende erinevate lugude katketest, mis kohati üksteisega kattuvad.

Kohutav tragöödia

Filmi vaadates tekib tunne, et peategelasi ei käsita režissöör sugugi kõige peamistena ning kõrvaltegelasi kaugeltki mitte kõrvalistena. See filmitehniline võte eristab Andreasjani linatööd tublisti sellest, mida oleme harjunud kinoekraanil nägema, ja paistab pisut tavatu.

Plusside seas tasub märkida paljude vähetuntud ja täiesti tundmatute osatäitjate head näitlejatööd ja seda, et filmis on väga hästi edasi antud armeenia rahvuslik koloriit, nõukogude aja atmosfäär, kusjuures paljud stseenid on filmis lavastatud nendest sündmustest tehtud fotode põhjal. Filmis leidub kõike, mis säärase kohutava ulatusega looduskatastroofiga kaasneb — perekondlikke tragöödiaid, surma, valu, õudu, rüüstamist ja takkapihta tapmistki.

Süžeeliinide rohkuse tõttu võib neile, kes draamasid ei armasta, tunduda, et põhiloo suhtes teisejärguliste traagikastseenidega on filmis kergelt üle pakutud.

Ei ole märulifännide jaoks

Seda filmi tasub minna vaatama ettevalmistatult ja mõistmisega, et mõnede tegelaste ebaadekvaatsus, mis noorele vaatajale eriti silma torkab, on tingitud stressist ja toimuva tekitatud õudusest. Noor vaataja ei pruugi saada actioni-elamust selle filmi vägivallastseenidest, mida režissöör eelistas pigem eirata, keskendudes tegelaskujudele ja õhkkonnale.

Isegi kui te leiate, mille kallal „Maavärinat" vaadates norida, avastate te enda jaoks killukese ajalugu, uusi tunnustust väärt näitlejaid ja märkimisväärse tõsiasja, et Armeenias osatakse luua kaasaegset filmikunsti.

Erilinastusele kogunenud vaatajad andsid filmile kõrge hinnangu, millest andis tunnistust läbivaatuse ajal saalis valitsenud täielik vaikus ja korduvad nuuksatused. Lõputiitrite ajal hakkas rahvas plaksutama ega lahkunud saalist enne päris viimast kaadrit, silmitsedes ekraanil arhiivifotosid nendest sündmustest.

BestFilm.eu arendusdirektori Ljudmilla Gosteva sõnul oli publiku reaktsioon eile tavapärasest silmanähtavalt erinev — rahvas ei krõbistanud nosida, saalis valitses vaikus, aplausi aga pälvib statistika kohaselt vaid iga kümnes film.

Linateost saab näha kõigis Eestimaa kinodes. Neile aga, kes veel kõhklevad, tuletame melde, et see film pidi minema Oscari nominentide nimekirja, kuid taotlus lükati tagasi, kuna filmi loomisest võttis osa ebapiisav arv armeenlasi.

207
Tagid:
koostööfilm, süžee, looduskatastroof, tragöödia, maavärin, katastrooffilm "Maavärin", Sarik Andreasjan, Armeenia, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega