Kodanikuaktivist Vladislav Pälling on kindel, et oma huvide eest tuleb seista

Donald Trump vastas Eesti aktivistile

395
(Uuendatud 13:13 01.12.2016)
Kodanikuaktivist Vladislav Pälling on kindel, et oma huvide eest tuleb seista. Kui Eesti võimud ei osuta piisavalt tähelepanu tema arvates tähtsatele probleemidele, kirjutab ta selle maailma vägevatele, nagu Trump ja Putin, avalikke kirju.

TALLINN, 1. detsember — Sputnik. Eestimaa rahvaste partei aktivist Vladislav Pälling on viimase kahe aasta jooksul kirjutanud neli kirja riigipeadele, kelle poliitika mõjutab nii ehk teisiti Eesti elanikke. Sputnik Eesti korrespondent uuris kirjade autorilt sellise tavatu tegevuse motiive.

Oma esimese, pigem sümboolse avaliku kirja kirjutas Pälling Vladimir Putinile 2015. aastal, kui Eesti ja Venemaa suhted polnud paljuski Eesti valitsuse tegevuse tõttu eriti head.

"Kui meie võimud ei suuda sisse seada normaalset dialoogi oma idanaabriga, kelle osa Eesti majanduselus on tähtis, siis tuleb tavakodanikel initsiatiiv enda kätte võtta," teatas Vladislav. Mõlemad Pällingu kirjad registreeriti ja edastati vastavalt käitlemise korrale, kuid vastuseid neile ei ole esialgu veel tulnud.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Михаил Метцель

Vladislav rääkis, et kunagi nörritas teda olukord Ukrainas ja ta üritas saata avalikku kirja Petro Porošenkole, kuid sai sellele üsna häbematu vastuse Ukraina saatkonnast. Diplomaatilisest esindusest vastati, et kogu Eesti rahvas toetab Ukrainat, järelikult ei saa Vladislav olla Eesti kodanik.

Prioriteet on Eesti julgeolek

Pärast USA presidendivalimisi saatis Pälling järjekordse elektronkirja Donald Trumpi nimele. Seekord, endalegi üllatuseks, sai ta sellele ka vastuse.

"Juba kaua aega on minu riigi juhtkond, püüdes Valge maja administratsioonile meele järele olla, pingestanud olukorda NATO ja Venemaa piiril. Seda ei ole teinud mitte ainult minu, vaid ka paljude teiste Venemaaga piirnevate NATO riikide koorekiht. Olen veendunud, et Teie valimine USA presidendiks aitab säilitada rahu pikkadeks aastateks," kirjutas Vladislav Pälling oma kirjas Donald Trumpile.

Kiri Trumpile sai kodaniku järjekordseks protestiavalduseks, et Eesti valitsus ei elaks riigi juhtimisega välja oma poliitilisi komplekse. Pällingu arvates ei peaks solvumine ja russofoobia olema tähtsam ühiskondlikust rahulolust ja majanduslikust kasust.

"Donald Trump on märgilise tähendusega figuur, inimene, kes kehastab mitte ainult muutusi üksikute poliitikute tähtsuses, vaid ka inimeste teadvuse muutumist. Tema poolt hääletasid paljud ameeriklased, kes eelistasid süsteemivälist kandidaati, inimest väljastpoolt," rääkis Pälling.

Eesti on heades kätes

Vladislav on veendunud, et maailm on nagu inimorganism, kus kõik on omavahel seotud. "Eesti, Läti ja Leedu piiri mööda Venemaaga kulgeb ka NATO ja Venemaa vaheline piir ja just see piirkond on üsna plahvatusohtlik," arvab Pälling.

Aktivist kardab, et kuna tehnika kipub mõnikord tõrkuma ja kui see on kontsentreeritud meie riigi piirile, on see eriti ohtlik: iga juhus või provokatsioon võib kaasa tuua suure konflikti.

Oma vastuses Pällingule kurtis Trump ajapuudust pikema vastuse kirjutamiseks, kuid lubas aktivistile hoolitseda koos Vladimir Putiniga Eesti julgeoleku eest ja märkis, et peamiseks probleemiks maailmas praegu on Aafrikast ja Aasiast saabuvad põgenikud.

Pärast seda, kui Vladislav Trumpilt vastuse sai, blokeeriti tema juurdepääs elektronpostkastile Yandex (Яндекс — Venemaal populaarseim internetiportaal ja —otsingusüsteem) serveris ja kui juurdepääs taastati, olid mõned postitused sealt kadunud. Ettevõte uurib vahejuhtumit, kuid seni ei ole Pällingule mingit teavet edastatud.

Uudiste tase käib alla

Suurimad Eesti meediaväljaanded keelduvad Pällingu kirju avaldamast ja see kurvastab aktivisti väga. "Eestis on täheldatav üldine uudiste taseme allakäik. Paljud inimesed, kellega ma suhtlen, on juhtivate uudisportaalide lugemisest loobunud," rääkis Vladislav.

Tema arvates kipuvad juhtivad Eesti meediaväljaanded kalduma kõmu-uudiste poole ja pühendavad aega üsna kahtlase väärtusega rubriikidele, eelistades avaldada ainult Eesti riigi ametlikke seisukohti. Tal on oma teooria, miks Eesti meedia koostööst temaga keeldub.

"Arvan, et näiteks kiri Donald Trumpile, kus Eesti Vabariigi kodanik soovitab otsida rahu kindlustamiseks kokkupuutepunkte Venemaaga, ei meeldi kohalikule juhtkonnale kohe mitte üks raas," arutleb Vladislav.

Pälling usub, et kui selliseid kirju saab olema piisavalt palju, siis hakkavad need, kasvõi väikest, kuid siiski oma mõju avaldama. Aktivist on veendunud, et neile, kes võimu kuritarvitavad, on kasulik, kui inimesed mõtlevad, et nende arvamusest ei sõltu nagunii midagi.

Neile on kasulik, kui kodanikud oleksid amorfsed, neil poleks oma seisukohta ja nad lepiksid vaid piskuga. "Tuleb oma seisukoht avalikult välja öelda, tuleb pöörduda, tuleb nõuda. Kõik muu on umbtee," on Vladislav Pälling veendunud.

395
Tagid:
avalik kiri, aktivist, kodanik, Vladislav Pälling, Donald Trump, Vladimir Putin, Eesti, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega