Eesti sõdur

Eestil võtmed väljapool aga Venemaa ei tule ega tule

241
(Uuendatud 19:03 03.12.2016)
Eesti värske välisminister Sven Mikser leiab, et Venemaa president Vladimir Putin võib korraldada provokatsiooni Balti riikides eesmärgiga testida USA uue administratsiooni närvikava. Sputnik Eesti jaoks kommenteeris teemat ekspert Rostislav Ištšenko.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Mikser märkis intervjuus ajalehele Postimees, et ei välista Venemaa provokatsiooni olukorras, kus eelmine Ameerika administratsioon on lahkumas, kuid uus ei ole veel ametisse asunud.

Seda Eesti välisministri avaldust kommenteeris eksklusiivselt Sputnik Eesti tarvis Süsteemse analüüsi ja prognoosi keskuse president Rostislav Ištšenko:

"Minu suureks meelehärmiks hindab Eesti välisminister Sven Mikser täiesti ebaadekvaatselt kujunenud geopoliitilist reaalsust ja Venemaa tegevuse eesmärke, eriti viimastel aastatel.

Ta viitab pidevalt olukorrale Ukrainas ja räägib kartustest, nagu tahaks Putin tõmmata uusi "punaseid jooni" või piire Balti riikides ja sellest, et, hoidku jumal, liitlased võtavad kätte ja müüvad Eesti Putinile maha.

Ometi just olukord Ukrainas näitas, et nende, Eesti ja Ukraina ühised partnerid on Ukraina sõna otseses mõttes Venemaale kaela määrinud. See tähendab, et 2014. aasta esimesel kuudel, kohe pärast seda, kui Krimm Venemaaga liideti, räägiti Washingtonis ja Euroopa pealinnades kogu aeg: "Kui Venemaa liidab enda külge kogu Ukraina, siis meie sõdima ei hakka."

Ja muide, juba hiljem, 2016. aastal rääkisid nende partnerid umbes sama juttu Baltimaade kohta. Minu arvates on see nii partnerite, kui ka Venemaa piisavalt selge ja läbipaistev positsioon. Ei ennast kehtestada suutnud baltlasi ega seda mitte suutnud ukrainlasi ei ole laias laastus Euroopale ega Ameerikale vaja.

Nii USA-le, kui ka Euroopale on nad kiviks kaelas, keda tuleb muudkui rahaliselt ja majanduslikult imetada ja üleval pidada. Praeguse tõsise ja süsteemse rahandusliku, majandusliku ja poliitilise kriisi olukorras ei ole nende alimenteerimisel mõtet.

Seda enam, kui on selgeks saanud, et provotseerida Venemaad neile kallale tungima ja enda külge liitma — "need on ju teie põlised maad" — enam ei õnnestu. Ja see oli Lääne ainuke mõistlik kavatsus, nad oleksid lasknud mitu jänest korraga. 

Loodeti kogu see santlaagri Venemaale kaela sokutada, kuulutada ta agressoriks ja siis pikalt ja põhjalikult kaubelda: "Mida me saame sanktsioonide tühistamise eest, mille me teile kehtestasime sest, te olete agressor?" Kui Venemaa ütles, et need on teie partnerid, kantseldage nendega ise, sai selgeks, et see skeem ei tööta ja need riigid muutusid Läänele mittevajalikeks.

Mõni neist on väiksem, nagu Eesti, mõni suurem, nagu Ukraina, kuid milleks maksta mitte millegi eest. Sellepärast polegi kõikide limitroofide (riigid, mis tekkisid pärast 1917. aastat endise Vene Impeeriumi äärealadel — toim) tragöödia mitte selles, et keegi neid vallutada tahaks, vaid selles, et neid keegi vallutada ei taha.

Neil pole pääsu. Nad istuvad ja laiutavad käsi: "Kes meid nüüd üleval pidama hakkab?"

Seda enam, et transiidiküsimuse Euroopaga lahendas Venemaa iseseisvalt, jättes need riigid kõrvale. Ja nüüd ei teeni nad ei Venemaa ega Hiina transiidilt. Nende ülemäärasest venevaenulikkusest on Venemaa samuti üle saanud, ta ei pane neid lihtsalt tähele.

Aga olge lahked, tehke aga oma avaldusi, kuid me saame ju aru, et Eesti ei ründa Venemaad, milliseid avaldusi ta ka ei teeks, ega Ukraina. Jah, mingeid väikeseid provokatsioone võivad nad korraldada, kuid täiemahulist sõda ei suuda nad parimagi tahtmise korral pidada ja ega partnerid neil ei lasekski.

Seepärast arvan ma, et minister Mikseri avalduses on kaks osist. Esiteks, geopoliitilise olukorra ebaadekvaatne hinnang, keegi ei hakka ei ründama, ega rünnakut tõrjuma. Ja teiseks katse kuidagiviisi Lääne partnerite tähelepanu äratada ja sealt mingi abipaluke saada."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

241
Tagid:
provotseerimine, rünnak, Sven Mikser, Vladimir Putin, Euroopa, Eesti, USA, Ukraina, Balti riigid, Krimm, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega