Saksamaa kantsler Angela Merkel

Merkel saab olema keskne kuju Trumpi vastases võitluses

59
(Uuendatud 16:35 27.11.2016)
Sputnik avaldab intervjuu Willy Wimmeriga Barack Obama Berliini visiidi üksikasjadest ja Angela Merkeli tulevasest võimalikust vastasseisust Donald Trumpiga.

TALLINN, 27. november — Sputnik. Hiljuti pööras kogu maailma pilgud Berliinile, kus ametist lahkuv USA president Barack Obama kohtus Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Endine Saksamaa kaitseministeeriumi riigisekretär ja OSCE esimehe asetäitja Willy Wimmer oletab, et Läänemaailmas valmistatakse USA uue presdiendi Donald Trumpi vastu ette omamoodi putši. Kusjuures võtmerolli selles hakkab etendama just Saksamaa kantsler Angela Merkel, vahendab RIA Novosti viidates infoagentuurile Sputnik Deutschland.

Lahkuv USA president Obama oli visiidil Berliinis. Kindlasti mõtles ta, et tema lahkumisvisiit saab toimuma palju sundimatumas õhkkonnas, kas pole?

Jah, pärast tema saabumist kolmapäeva õhtul võis konstateerida: Merkel ja Ameerika president Obama sõid grillvorstikesi. Kuid kui oleks räägitud vaid sellest, poleks tal vaja olnud üle Atlandi ookeani lennata. Need oleks võidud talle viia otse Washingtoni.

Kaheksa aasta eest Berliini tulles oli Obamal teatud "pop-tähe" maine ja siin tervitasid teda sajad tuhanded vaimustuses sakslased. Seekord ei olnud vaimustus enam eriti suur.

See on küll õige tähelepanek. Sest et temast sai vaata et esimene Ameerika president, kelle puhul tõusetus küsimus, kellel on Ameerikas viimase sõna õigus. Meil on meeles, kuidas kaheksa aastat tagasi lubas Obama kõigi kuuldes Guantamo sulgeda.

Saksamaa liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Angela Merkel
© Sputnik / Сергей Гунеев

Kuid presidendiametis tal seda üritust lõpule viia ei õnnestunud, kuigi ma olen valmis uskuma, et ta seda siiralt üritas. See näitab muidugi selgelt, et tegemist on riigiga, mille osas tasub järele mõelda. See räägib sellest, et Ameerikas on riigitüüri juures jõud, kes isegi pärast seda, mida me võime nimetada "valmisvõitluseks" ja pärast uue presidendi valimist ei lase riigitüürist lahti ja jätkavad poliitikat, mis kujutab endast ohtu kogu maailmale.

Siis esines Obama niiöelda tubli poisina, kusjuures talle anti avansina Nobeli rahupreemia. Kui palju on üks inimene võimeline muutma süsteemi? Kas ta presidendina hakkab mõjutama seda ametikohta, või hakkab ametikoht mõjutama presidenti?

Jah, me täheldame seda just neil päevil, pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks. Praegu me näeme, et Washingtonis on demokraatidest ja vabariiklastest formeerunud omapärane "sõjaväeline koorekiht", mis teeb kõik endastoleneva, et presidendile virtuaalsed käerauad peale panna ja anda talle mõista, et ta ei suuda muuta viimaste aastate sõjakat kurssi, mis formeerus lõplikult just Obama valitsemise ajal.

Seoses Obama visiidiga Berliini meenutagem kaht asja: just president Obama valitsemise ajal muutis Saksamaa oma poliitikat Venemaa suhtes, viies selle suisa sõja puhkemise lävele. Signaal Berliinile, mille ta annab oma praeguse visiidiga, kahjustab Saksamaad, sest meil ei ole olnud enne proua Merkelit ühtegi kantslerit, kes oleks tülli pööranud kõikide Euroopa naabritega.

Sellepärast, et see on möödunudaastase "migratsiooniputši " tagajärg. Me sattusime äkki isolatsiooni Euroopas ja siis tuli Ameerika president, kusjuures ta ei tulnud mitte Brüsselisse, mis oleks olnud loogiline aga just Berliini. Ja astub sellega kellelegi konnasilmale.

Kuid miks teie arvates tuli ta just nimelt Berliini aga mitte Brüsselisse?

Sellepärast, et oli vaja näidata, et sündmuste areng Euroopas, mida kõik alati väga positiivseks pidasid, tegelikult USA-le ei meeldinud. Nad eelistaksid Euroopa riigid omavahelt tülli ajada mitte aga tegelda ühiste asjadega EL-s.

See on signaal, mida ei saa alahinnata.

Millised on Obama ja Merkeli omavahelised suhted — kui ta juba temale külla tuli?

Olen valmis nõustuma ameerika professoriga, kes avaldas arvamust ajalehele Süddeutsche Zeitung. See professor Davis kuulus Hillary Clintoni valimismeeskonda ja ta andis selgelt märku, et praegu sõltub paljugi Saksamaa sekkumisest Ameerika Ühendriikide siseasjadesse.

Proua Merkelile antakse seejuures eriline roll ja sellest on viimastel päevadel kirjutanud Ameerika juhtivad ajalehed: "viimane tugipunkt vastupanu osutamisel uuele Ameerika presidendile Donald Trumpile. 

Saksamaa valitsus ja proua "Kanzlerin" peavad tegema Trumpi aadressil aktiivselt märkusi ja pöörama sellega kogu senise kostöö, praeguse diplomaatia tähenduses, peapeale.

See näitab, et meil on tegemist omapärase rahvusvahelise "kollektiivse poliitikaga", mida demokraadid koos demokraatide ja vabariiklaste "sõjaväelise koorekihiga" Washingtonis ajavad. Ja proua Merkelil on ka selles oma osa.

Kui vaadata, mida Merkel rääkis seoses valimistega USA-s, võib täheldada, et ta on täiesti valmis seda osa mängima.

Kõik ootavad kannatamatult, mida Obama ütleb Donald Trumpile, sest siiamaani pole ükski juhtivatest poliitikutest reaalseid kontakte tulevase Ameerika presidendiga võtnud.

36 aasta jooksul, mil ma olen Saksamaa poliitikat jälginud ja valitsuse esindajatega koostööd teinud, ei ole mul millegi sarnasega varem kokku puutuda tulnud. Siiamaani on Saksamaa poliitilised parteid ja valitsus alati viivitamatult seadnud sisse suhted kõikide valimistel osalenutega. Ja see oli alati selliste parteide nagu CDU ja SDP, samuti föderaalvalitsuse normaalne praktika. Kuid see, mida me praegu näeme, kus juba valitud Ameerika uuest presidendist on teada vaid tema nimi, on Saksamaa valitsuse ja poliitiliste parteide suur möödalaskmine.

Nii ei saa poliitikat teha. Kuid see näitab, et meie, Euroopa riigid, oleme Saksamaa ühinemisest saadik tõepoolest alla käinud. Teisiti ei saa seda nimetada.

Te mainisite just Clintoni meeskondaku kuulunud professorit. Kas te arvate, et reedel toimuval kohtumisel mitmete Euroopa juhtiva poliitikuga hakatakse tõesti transatlantilist putši planeerima?

Seda ei saa välistada. Piisab, kui vaadata mida räägib selle kohta meie kaitseminister Ursula von der Layen. Kuidas suhtuda sellesse, et ta kirjutab uuele Ameerika presidendile ette, kuidas too käituma peab.

Kui mina oleksin Washingtonis, siis ma ilmselt mõtleksin, et minu vastu punutakse intriigi, kusjuures kõige alatumal moel. Seda enam, et näiteks härra Soros ja tema sõbrad ei tee saladust sellest, et nad eraldavad võitluseks vastvalitud Ameerika presidendiga tohutult raha.

See meenutab toda "kollektiivset poliitikat", mida me ei ole enam näinud 1945. aastast. On ilmne, et Saksamaa osaleb selles üsna aktiivselt, sest New York Times on sellest juba kirjutanud: "Proua Merkel on Trumpile osutatava vastupanuliikumise keskne tegelaskuju."

Kas Saksa meedia on Trumpi valimisvõiduga ameerikavastasteks muutunud? See oleks midagi uut.

See on väga huvitav sündmuste areng. Sisuliselt nad juba ongi ameerikavastased, sest nad ei tunnista Ameerika rahva õigust valida endale selline president nagu ta tahab. Ameerikas oli tõeline "valimiseelne sõda", mis Euroopas oleks mõeldamatu. Kuid Ameerikas otsustati nii ja Saksamaa peavoolumeedia seda ei tunnista. Seda pole ma Saksamaa meedias varem näinud.

59
Tagid:
putš, presidendivalimised, peavoolumeedia, Willy Wimmer, Barack Obama, Donald Trump, Angela Merkel, Berliin, Saksamaa, USA
Teema:
USA presidendivalimised 2016 (105)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega