Narva ajalooline festival Narva lahing

Kolmas maailmasõda võib puhkeda siin

195
(Uuendatud 12:32 27.11.2016)
Venekeelse kõneleva elanikkonnaga Narva peavad mõned Eestis kohaks, kust võib alata Kolmas maailmasõda. Täna on elanike lootus seotud Donald Trumpiga.

TALLINN, 27. november — Sputnik. "Ta on kaval, kuid ikka parem, kui see kuri vanamutt Clinton," räägib 55-aastane Sergei.

Selles linnas võib tunduda, et Venemaa piir on juba ületatud, kuigi tegelikult on selleni veel tükk maad, kirjutab väljaanne Inosmi viitega Rootsi väljaandele Aftonbladet.

Sõjamälestusmärgid, korruselamud, ammu hüljatud tehasehooned, mis peaaegu sulavad ühte halli novembrimaastikuga.

Lisage siia juurde kohalike maailmatunnetus: tohutult erinev läänemeelse Tallinnaga võrreldes.

Sellele vaatamata oleme me endiselt Eesti ja Euroopa Liidu pinnal. Mustav jõesäng, mis eraldab Narvat Ivangorodist, on üks rahutumaid riigipiire maailmas.

Olukord on niivõrd pingeline, et paljudele tundub, nagu võiks just siin Kolmas maailmasõda puhkeda.

Sel vaiksel sügispäeval on raske uskuda endise NTAO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnu, et Narva ja teised venekeelse elanikkonnaga Balti riikide piirkonnad võivad osutuda Vladimir Putini "raheliste mehikeste" (eraldusmärkideta eriüksuste sõjaväelased, kes 2014. aastal ilmusid äkki eikusagilt Krimmi) järgmisteks sihtmärkideks. Sellest võib puhkeda Venemaa ja NATO vaheline konflikt, mis halvemal juhul võib üle kasvada tuumasõjaks.

Njet

Tulevane Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ajas Eestile hirmu nahka kõnega "väsinud" NATO-st. Hiljuti hoiatas Leedu välisminister, et Putin tahab tõenäoliselt katsetada Trumpi kavatsusi selles vallas, enne kui too 20. jaanuaril presidendi ametikohale asub.

Kuid Narva elanikud Putinit ei karda.

"Njet. Loomulikult mitte. Ma kardan hoopis rohkem Eestit," teatab venekeelne lasteaiakasvataja Natalja Konstantinova. Ta on 27-aastane ja ta on dekreetpuhkusel.

Ta räägib eestlaste ja venelaste vahelistest pingelistest suhetest, sellest, kui keeruliseks on läinud piiri ületamine, sugulastest endisel kodumaal, kellel nüüd ei ole enam võimalik siiasõiduks viisat saada.

"Mu õde sõitis ära, kuid minu jaoks on Venemaa liiga… suur. Mul on kahetised tunded, Narva on mu kodulinn, kuid Venemaa on mu kodumaa."

Venemaa mentaalne ja geograafiline lähedus

Jõe kaldal kõnnivad vaevaliselt mõned eakad naisterahvad. Kaubanduskeskuse juures on Moskva diskori kuulutused.

Kas NATO on valmis riskima kolmanda maailmasõjaga Narva pärast?

Trumpi pooldaja, vabariiklane Newt Gingrich külvas Eestis kahtlusi, kui nimetas Eestit "Sankt Peterburgi eeslinnaks".

Küllap läksid need sõnad eestlastele niivõrd hinge sellepärast, et osaliselt see nii ongi. Venemaa miljonilinn on Narvast kõigest 30 miili (tegelikult 159 km — toim.) kaugusel ja Tallinnasse on peaaegu kaks korda rohkem (tegelikult 210 km — toim). Inimesed vaatavad Venemaa telekanaleid, kust igal õhtul sisendatakse neile Kremli meelseid seisukohti. Seejuures näitavad küsitlused, et enamik venekeelsest elanikkonnast soovib jääda jõukamal järjel Eestisse.

Trumpi valimine Ameerika presidendiks andis Natalja Konstantinovale lootust, et temal valida ei tule.

"Kui minul oleks tulnud valida," oleksin ka mina tema poolt hääletanud. Ta parandab Venemaa ja Ameerika suhted ja meile, kes me elame nende kahe vahel, on see väga tähtis."

"Loodan, et raketid lendavad mööda"

Stalin ja Brežnev kutsusid inimesi Narva elama asuma, et Nõukogude Liitu "venestada". Rahvale räägiti, et siin on tööd, siin on tehased. Siin on tulevik.

Nüüd aga seda riiki, kus nad sündisid, enam ei ole. Amnesty International'i andmetel ei ole 80 tuhandel Eesti elanikul kodakondsust siiamaani.

Nagu 55-aastane Sergeigi, on nad kõik kodakondsuseta isikud.

"Vaadake," ta ulatab hallide kaantega passi, millel on kiri Alien citizen.

Ma tulin siia koos vanematega Sankti Peterbrurgist 1972. aastal. Nüüd aga nõutakse minult kodakondsust saamiseks, et ma eesti keele ära õpiksin. See on aga sellises vanuses inimesele nagu mina võimatu.

Sergei ei taha oma perekonnanime öelda. Nagu kõik teisedki, keda me Narvas kohtasime, loodab ta Trumpi peale.

"Ta on kaval, kuid ikkagi parem, kui too kuri vanamutt Clinton. Ta tahtis sõda Venemaaga. Kuid on selge, et ka Trump ja Putin võivad omavahel tülli pöörata. Siis saame me tõesti tormi keskel olema."

Naerdes näitab ta taeva poole.

"Loodame, et raketid lendavad meist mööda."

Kelle poolel te olete?

Eestis on probleem, millest ei räägita. See peitub keeleoskuses, kodakondsuses, piirimäärustes. See sunnib poliitikuid Tallinnas närvitsema ja hoolega oma sõnu valima.

Ma pean silmas venekeelset vähemust ja seda, kelle poole ta hoiab.

Kui vaenlane tuleb, kelle poolt te olete?

"Putin ei lase kolmandal maailmasõjal puhkeda"

Päris jõe ääres, kahe kindluse müüride varjus seisab 16-aastane Andrei Smirnov. Narva linnuse ehitasid taanlased XV sajandil ja pärast tugevdasid seda rootslased. Ivangorodi linnuse vanus on peaaegu sama auväärne.

"Kui Putin tahaks, siis vallutaks ta Eesti ühe hoobiga. Kuid ta ei lase Kolmandal maailma sõjal puhkeda."

Andrei embab oma 15-aastast tütarlast Anastasija Kuptsevat, vaatab jõevett ja Sõpruse silda, mis kaht kallast ühendab.

"Aga kui sõda ikkagi puhkeb,… siis oleme Venemaa poolt."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

195
Tagid:
maailmasõda, piir, konflikt, NATO, venekeelne elanikkond, Narva, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega