Avarii, illustratiivne foto

Reedel sai viie minuti jooksul liikluses vigastada seitse inimest

81
(Uuendatud 10:22 14.01.2017)
Reedel sai kolmes raskemas liiklusõnnetuses vigastada kokku seitse inimest – seejuures mahtusid kõik õnnetused viie minuti sisse.

TALLINN, 26. november — Sputnik. Päeva massiivseim õnnetus juhtus kella 16.45 ajal Pärnus Oja ja Kaevu tänava ristmikul, kus 27-aastane mees sõitis Ford Mondeoga ette peateel liikunud Scania liinibussile, mida juhtis 31-aastane mees.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus Ford otsa kõnniteel viibinud 42-aastasele mehele. Lisaks jalakäijale tuli kiirabil Pärnu haiglasse toimetada ka bussiga reisinud kaks 64-aastast naist.

Samal ajal sõitis Maardus Kaldase tee 3 juures 38-aastane mees oma Mazda 6-ga otsa 18-aastasele noorukile, kes sõitis jalgrattaga kergliiklusteel. Kiirabi viis noore jalgratturi Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Vaid viis minutit hiljem, kella 16.50 ajal põrkasid Võrumaal Sõmerpalu vallas Mäekülas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja Raiste-Osula-Varese maantee ristmikul kokku kaks autot. Õnnetuse põhjustas 40-aastane mees, kes sõitis Ford Mondeoga ette peateel liikunud Toyota Avensisele, mida juhtis 25-aastane mees.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Андрей Петров

Kiirabil tuli Lõuna-Eesti haiglasse viia nii Toyotas viibinud 24-aastane naine ja 8-kuune tüdruk kui ka Fordi juhtinud mees.

Ida-Virumaal Sõrumäe külje all hukkus laupäeval kahe sõiduauto kokkupõrkes 68-aastane naine, lisaks sai viga neli inimest — õnnetuse põhjustamises on alust kahtlustada politseile juba varem teada saririkkujat.

Sündmuskohalt toimetati haiglasse Audi 37-aastane meesjuht ja kaasreisija ning Volkswageni juht ja kaks kaasreisijat. Kolme inimese seisund on raske.

Ida prefektuuri operatiivjuht Andres Jaggo kutsus juhte üles hoolivusele ja ettevaatlikkusele. 

"Liikluses ei piisa vaid teadmisest, et sõidukil on talverehvid all, nende muster peab ka nõuetele vastama. Lisaks tuleb igal sõidul valida teeoludele vastav sõidukiirus ning puhastada sõiduvahendid lumest ja jääst. See tagab turvalisema teekonna meile kõigile," ütles Jaggo.

Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. Suurima lubatud sõidukiirusega võib sõita, kui sõidukogemus, terviseseisund, nähtavus ja ilmastikuolud seda võimaldavad.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Soomest saabuv tsüklon toob pühapäevaks tugevat tuult ja libedust

Soomest saabuv aktiivne tsüklon muudab pühapäeval ilmaolud talvisemaks — temperatuurilanguse tõttu suureneb teedel libeduseoht ja sõiduolusid halvendab ka päeva jooksul järjest tugevamaks tõusev tuul.

Ilmateenistuse teatel suundub aktiivne madalrõhkkond Soomest üle Peterburi Kesk-Venemaale ja Eestit katab selle lääneserv. Pühapäeva öösel on oodata peamiselt pilves ilma. Sajab vihma ja lörtsi, hommikul Põhja-Eestis ka lund. Puhub lääne- ja loodetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 14-18 m/s. Õhutemperatuur on —1 kuni +3 kraadi.

Peipsi järvel puhub lääne- ja loodetuul 7-11 m/s. Lainekõrgus on 0,7-1,2 meetrit. Sajab vihma ja lörtsi ning nähtavus on mõõdukas. Sooja on 1-2 kraadi.

Pühapäeva päeval on pilves ilm. Hooti sajab lörtsi ja lund, paiguti võib tuisata. Puhub loode- ja põhjatuul sisemaal 5-10, õhtul puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 18-23 m/s. Õhutemperatuur langeb 0 kuni —3 kraadini. Suureneb libeduseoht.

Peipsi järvel puhub loodetuul 6-9, õhtul puhanguti 13 m/s. Lainekõrgus on 0,7-1,2 meetrit. Hooti sajab lund ja nähtavus on mõõdukas. Õhutemperatuur on 0 kuni —2 kraadi.

81
Tagid:
vagastus, ohutusreeglid, rehvid, ilm, libedus, avarii, sõiduk, liiklus, kiirabi, politsei, Eesti
Samal teemal
Eesti teeservades toimub suverehvidega sõidu harrastajate kokkutulek
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega