Tuntud itaalia ajakirjanik ja publitsist Giulietto Chiesa

Chiesa: Euroopas algas „nõiajaht“

106
(Uuendatud 20:17 27.11.2016)
Tuntud itaalia ajakirjaniku ja publitsisti Giulietto Chiesa hinnangul algas Euroopa Parlamendi resolutsiooniga võitlusest ebameeldivateks arvatud meediaväljaannete vastu Euroopas tõeline „nõiajaht“, mille ohvriteks võivad saada mitte ainult vene ajakirjanikud, vaid ka kõik need, kellel on ametlikust seisukohast erinevad vaated.

TALLINN, 26. november — Sputnik. Eile võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis määratleb Venemaa meediat kui ohtu Euroopa riikide suveräänsusele. Relolutsioon, mille algatajaks ja esimeseks allkirjastajaks oli Poola parlamendisaadik, endine välisminister Anna Fotyga, võrdleb vene meediat Islamiriigiga (IS) ja kujutab endast omamoodi rekordit nüüdsel ajal levinud russofoobses maanias, mida teatud Lääne ringkondadest levitatakse. 

Igatahes on hääletamise tulemused märgilise tähendusega, näidates kursimuutust Euroopa Parlamendi venevastaste tegelaste hulgas. Vaatamata mõjusale lobitööle (need „seadusandjad" nostalgitsevad külma sõda järele ja raiskavad suure osa oma ajast Euroopa suure naabri suhtes vaenu sütitamisele) hääletasid seekord sadade saadikute seast — vastupidi eelmistele samateemalistele hääletamistele — resolutsiooni poolt 304 saadikut, vastu — 179 ja erapooletuks jäi 208 saadikut. Seega vastuhääli ja erapooletuid oli kokku rohkem kui poolthääli. 

Kohe on näha, et siin ilmneb EL-i suur ebakindlus: kas jätkata Moskva suhtes rünnakupoliitikat või lõpetada see? Selge, et paljud saadikud on äraootaval seisukohal ega mõista, kustpoolt nüüd tuul puhub. Eriti tuuled Washingtonist, kus ootamatult valiti presidendiks Donald Trump. Mis tähendab, et Euroopa asub nüüd jälgima seda, mida „suur vend" selle mitmeti ebatavalise presidendi juhtimisel peale hakkab. 

Arusaadavalt peab Euroopa Parlamendi enamus Venemaad endiselt „ilmselgeks ja järeleandmatuks" vaenlaseks, nagu alati on arvanud ja arvab praegugi proua Hillary Clinton. Kuid selle enamuse mure seisneb selles, et võitluseks Venemaaga tuleb tal rikkuda Euroopas fundamentalseid põhimõtteid, mis puudutavad infovabadust ja nimelt Euroopa Liidu harta 11. peatükki põhiõigustest ja EL-i resolutsiooni 11. detsembrist 2012. aastast.

Lihtsamalt öeldes: resolutsiooni eesmärgiks on selles esiletoodud argumentidest lähtudes — meedia suhtes tsensuuri kehtestamine — tsensuur kõigile, nii vene kui mittevene meediaväljaannetele, kus avaldatakse arvamusi, mis ei ole Lääne valitsevates ringkondades väljendatuga ühtelangevad või on neile lausa vastupidised. 

Resolutsioonis osutatud kriteeriumide alusel võib tegelikult iga EL-i kodanikku, kes toetab, levitab, avaldab Lääne suhtes kriitilisi hinnanguid või arvamusi (näiteks, kirjutab antud artikli), nimetada samaviisi „Kremli propagandat toetavaks" ja järelikult selle või teise Euroopa riigi suveräänsust või EL-i tervikuna ohustavaks isikuks. Igaühele on selge, et sel kombel on antud tõuge teatavaks „nõiajahiks", mis võib lõppeda sellega, et Euroopas suletakse mis tahes kujul poliitilist erimeelsust väljendav suu. 

Siit selleni, et sundida vaikima igaüks, kelle arvamus ei ühti Lääne peavooluga, nimetades teda „kodumaa reeturiks", süüdistades koostöös vaenlasega, on lühike, isegi väga lühike tee. Nii et tegemist ei ole ainult küsimusega õigusest levitada Läänes vene meedia poolt väljaöeldud arvamusi, vaid ka mõtete väljendamise vabadusest ajakirjanike, blogipidajate, Läänes elavate ja töötavate aktivistide jaoks. 

Meedialahingud

Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees, filosoofiafoktor Rafik Grigorjan
© Sputnik / Александр Заболотный

Muide, resolutsiooni autor ise, eelpool mainitud Fotyga, tegeleb ka ise „vaenulikku propaganda" teostamisega ja võltsib fakte, kui süüdistab Venemaad „Krimmi annekteerimises" ja „agressioonis Ida-Ukrainas". Need mõlemad väited on tendentslikud ja valelikud. Seega peame järeldama, et see, kes läänemeelseid vaateid ei jaga ja kritiseerib, levitab juba sellesamaga vene propagandat?

Veel üks näide: kuidas tuleks hinnata Prantsusmaa presidendikandidaadi, endise peaministri, hiljuti eelvalimistel Sarkozyd võitnud François Filloni arvamust? Kas Kremli propagandana? Kui uskuda proua Fotyga ja teda toetanud 303 saadiku väiteid, on Fillon samuti muutunud Venemaa „propagandistiks" ja „ohuks Euroopa suveräänsusele". Ta lausus Radio Europe 1 raadiosaates, et „viimastel aastatel on Lääs teinud Venemaast virtuaalse vaenlase", kutsudes üles „mitte uskuma seda, et Venemaa on Euroopa vaenlane".

106
Tagid:
tsensuur, nõiajaht, resolutsioon, sõnavabadus, Sputnik, Euroopa Parlament, RT, Giulietto Chiesa, Anna Fotyga, Euroopa, Itaalia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega