Eesti juustud, illustratiivne foto

Eestlased peaksid ennast Hiinas rohkem tutvustama

38
(Uuendatud 15:17 25.11.2016)
Hiina suursaadik Eestis Qu Zhe sõnul peavad Eesti valitsus ja ettevõtjad end Hiina turule sisenemiseks ühiselt seal rohkem tutvustama.

TALLINN, 25. november — Sputnik. "Esmalt on oluline, et Hiina tarbijad õpiksid rohkem teadma Eesti ja Eesti põllumajandustoodete kohta," ütles Qu reedel Piimafoorumil vastuseks küsimusele, et kuidas saaksid Eesti ettevõtted oma toodetega Hiina turule siseneda.

Paljud hiinlased teavad tema sõnul Eesti kohta väga vähe, rääkimata Eesti piimatoodetest. "Eestil on oluline roll kanda, et teha end Hiina jaoks nähtavamaks. See eeldab valitsuse ja ärisektori ühist koostööd," ütles suursaadik.

Eesti on e-eesti turustamisel tema sõnul väga edukas olnud ja võiks kasutada e-Eesti firmamärki enda Hiinas tutvustamisel, aga pisut teise nurga alt.

"Hiinlaste jaoks on oluline toidu ohutus ja kvaliteet. Seega võiks e olla ecological ehk keskkonnateadlik — see võiks saata sõnumi, et eestlased hoolivad väga keskkonnast ja põllumajandussaadused on väga tervislikud," rääkis Qu.

Kuna Eesti piimatoodete hulk ja kogus on väiksed, oleks suursaadiku sõnul mõistlik keskenduda jõukamatele, kvaliteeti tagaajavatele klientidele. "Eesti võiks pakkuda näiteks juustu," lisas ta.
Hiina turule sisenemisel oleks Qu sõnul abiks, kui Eesti piimatootjad looks ühise liidu, millega ühiselt turule minna. "Kaasa aitaks ka partnerlussidemete loomine ettevõtetega, mis on seal turul juba ees," ütles ta.

Paljude eestlaste jaoks on Hiina suursaadiku sõnul tundmatu riik, nad ei tea Hiinast just väga palju ja osa infost on vananenud. "Oleks aeg üksteist paremini tundma õppida, et saaksime koos paremini äri teha," ütles ta.

Hiinas on suursaadiku sõnul tavapärane, et inimesed loovad ärisidemeid peamiselt usalduse alusel ja äripartneritega näost näkku kohtumine on väga laialt levinud. "Paljud Eesti ettevõtted on partnereid leidnud Hiina messidelt," lisas ta.

"Kasulik on olla ka innovatiivne, et oma äri muuta edukaks," ütles Qu. "Samuti on oluline ettevõtte internetis tutvustamine ja toodete internetis müümine."

Selle aasta mais allkirjastasid Eesti ja Hiina valitsused alla protokollile, mille kohaselt piimaturu uksed Hiinas avati Eesti toodetele.

Maaeluminister Martin Repinski sõnul on Eesti turg väike ja piimatooteid pole mõtet ainult kohaliku turu jaoks toota ning kindlasti tuleks kasvatada eksporti. "Peame valmistuma järgmisteks kriisideks, vaatama rohkem ekspordi suunas," ütles minister reedel toimunud Piimandusfoorumil.

"Selleks et edukamalt eksportida, on võimalik rakendada erinevaid meetmeid — see on üks esiprioriteetidest, see ei puuduta ainult piimandust, vaid üldse põllumajandust," rääkis ta.

Abi ekspordi kasvatamiseks oleks Repinski sõnul kavandatava eksporidargentuuri loomisest. "Kui meil õnnestub luua ekspordiagentuur, mis aitaks tootajatel aru saada, mis toodete järgi nõudlus on ja neid tarbijateni viia, siis meil on suur osa eesmärkidest ja tööst tehtud."

Repinski sõnul tuleb kiiresti peatada ka karja ja loomade arvu vähenemise. Ta lisas, et kindlasti tuleb põllumehi jätkuvalt toetada, kuna kogu sektori kahjum on kümnetes miljonites.

Repinski sõnas, et järgmise aasta alguses makstakse täismahus kriisiabi toetust, mis läheb suuremas osas just piimandussektorile, osaliselt ka seandussektorile.

"Üks piimalehm peab saama umbes 140 eurot, see on suur abi, kuid ma ei arva, et see katab kogu kahjumi," ütles ta. "Tahame piimandust väga kriisist välja viia," ütles minister.

38
Tagid:
piimatooted, eksport, eestimaine, piimatootjad, talunikud, Qu Zhe, Martin Repinski, suursaadik, põllumehed, Hiina, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega