Veised, illustratiivne foto

Veisekasvataja soovib hävitajate müra tõttu kaitseväelt hüvitist

112
(Uuendatud 10:56 25.11.2016)
Ämari lennubaasi lähedal tegutseva taluniku hinnangul jäid tema lihaveistel hävituslennukite mürast tekkinud stressi tõttu ahtraks, talumees küsis kaitseväelt, kas ka seesugune kahju hüvitatakse.

TALLINN, 25. november — Sputnik. Puhtatõuliste Aberdeen-Anguse tõugu lihaveiste aretamise ja kasvatamisega tegelev ettevõte OÜ Talunik alustas 2013. aastal Keila lähistel tööd, ettevõtte peamine tulu pidi tulema tõuloomade müügist. Ühe veise eest makstakse üle tuhande euro. Kokku oli ettevõttel loomi 50 ringis, vahendas BNS.

Kui kevad kätte jõudis, viidi loomad karjamaale, kus neid oli plaanis hoida novembrini. Selleks ehitati kolm suurt karjakoplit, kaks neist Lehola ja üks Maeru kanti. Mai lõpus lasti loomad karjamaale. Kui Lehola karjadega näis kõik hästi, siis Maerus olevad loomad olid mõne nädalaga nii ära hirmutatud, et pagesid inimest nähes metsa peitu.

"Me ei suutnud aru saada, milles probleem on. Arvasime, et keegi paha inimene käib loomi hirmutamas," ütles OÜ Talunik juhataja Armas Rüütel. Et probleemile jälile jõuda, pandi üles ööpäevaringne valve. Teise päeva õhtuks sai selgeks, et loomad sattusid paanikasse hävitajate tõttu, mis kohe metsa taga asuvale Ämari lennuväljale maandusid.

Ettevõte plaanis küll Maeru külast ära kolida, kuid karjamaast ei saadud naljalt loobuda, sest rendileandjaga oli sõlmitud viieaastane leping ja üksjagu oli karjamaasse ka juba investeeritud.

2015. aasta algul hakkasid karjamaal pulliga olnud lehmad poegima. Maeru karjas poegis 17 lehmast vaid 11 looma ehk saamata jäi tervelt kuus vasikat. Lehola karjades oli ühes karjas 13 lehmalt 13 vasikat ja teises karjas 14 lehmalt 13 vasikat.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva sõnul peaks loomade ahtruse põhjuse välja selgitama kohalik veterinaararst, kes oskab kõige paremini hinnata mitmesuguseid asjaolusid, nagu näiteks pidamistingimused, sööda kvaliteet, ravimite väärkasutus või muud tegurid. Ta lisas, et stress sellisel tasemel, mis põhjustab diagnoositavaid tervisehäireid, on tavaliselt põhjustatud mitmest korraga toimivast stressorist. 

Talunik kutsuski asja uurima veterinaararsti, kes tegi loomadele ultraheli, mis ei näidanud, et neil midagi viga oleks. Seega sai põhjus olla vaid hävitajate tekitatud stress.

Arvestades, et sama aastakäigu mullikad müüdi tänavu hinnaga 1500 eurot ühe looma eest, jäi Rüütlil seetõttu saamata umbes 9000 eurot. "Meie alustava ettevõtte jaoks on see väga suur summa. Selleks et aasta lõpuni välja jõuda, pidime oma eelarvet kõvasti kärpima ning oleme sunnitud võtma laenu," tõdes Rüütel. 

Kuna loomad harjusid hävitajate ülelendudega ja poegimine kulges järgmisel aastal plaanipäraselt, jättis Rüütel esialgu asja sinnapaika. Ent kuulnud, et kaitsevägi hüvitab enda tekitatud kahju, pöördus ta novembri algul nende poole, et uurida, kas ka seesugune kahju hüvitatakse.

Kaitsevägi kinnitab, et on alati oma tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitanud. Kuna aga murekiri jõudis kaitseväkke alles sel nädalal, pole nad jõudnud nõude kohta veel otsust teha.

"Hetkel saame öelda vaid niipalju, et kompensatsiooni maksmiseks peab kahju olema mõõdetav ning seos tekkinud kahju ja kaitseväe tegevuse vahel peab olema olemas ning tõendatav," ütles kaitseväe pressijaoskonna nooremleitnant Simmo Saar.

Rüütel rõhutas, et ei nõua midagi, vaid tahab üksnes teada, kas kaitseväel on võimalik kahju kompenseerida.

112
Tagid:
müra, veisekasvataja, hüvitis, hävitaja, Aberdeen-Anguse tõuk, OÜ Talunik, kaitsevägi, Armas Rüütel, Maeru küla, Ämari, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega