Rootsi jaemüügiettevõte IKEA investeerib Venemaale

Lääne suurettevõtted investeerivad Venemaale

58
(Uuendatud 09:39 25.11.2016)
Veel enne, kui USA presidendivalimised sünnitasid lootuse Kremliga suhete soojenemiseks, tegid mõned lääne ettevõtted panuse eeldusele, et Venemaa majandus suudab peagi sügavast langusest väljuda.

TALLINN, 25. november — Sputnik. Suured jaemüügiettevõtted nagu rootslaste IKEA ja prantslaste kauplustevõrk Leroy Merlin hakkasid pumpama miljardeid dollareid uute kaupluste ja tehaste avamiseks, pidades silmas Venemaa tarbijaskonna elavnemist pärast kaheaastast majanduslangust. IKEA eraldas 1,6 miljardit dollarit uute kaupluste avamiseks lähima viie aasta jooksul.

Leroy Merlin teatas septembris kavatsusest eraldada kaks miljardit eurot oma kaubanduskeskuste arvu enam kui kahekordseks suurendamiseks Venemaal sama ajavahemiku vältel. Korporatsioon Pfizer ehitab uut ravimitehast, korporatsioon Mars aga laiendab oma närimiskummi ja loomatoitu tootvate tehaste võrku, teatas Inosmi.

„Praegu on investeeringuteks sobiv hetk," ütleb IKEA Venemaa allüksuse juht Walter Kadna, kelle emaettevõte ei ole juba viis aastat avanud ühtegi uut kauplust Venemaa pinnal, kuid see-eest käivitas Peterburi külje all oma mööblivabriku maksumusega 60 miljonit dollarit ning omandas linna lähistel kolmanda MEGA kaubanduskeskuse juurde kuuluva maavalduse. „Ma usun kindlalt Vene turu võimalustesse pikaajalises perspektiivis".

Olukord on „muutlik"

Välisinvesteeringute voog pidi viimase kahe aasta kestes peaaegu katkema, kui riigis algas majanduslangus ja tekkisid konfliktid Läänega. Paljud ettevõtted, sealhulgas General Motors kärpisid märgatavalt kohalikku tegevust. Paljude allesjäänute jaoks on saabunud aeg oma rahakotirauad uuesti avada ja konkurente ennetada. Rubla kursi järsk langus on vaatamata elanikkonna sissetulekute vähenemisele nii dollarites kui eurodes oluliselt vähendanud tootmiskulusid Venemaal. Mõnede hinnangute kohaselt on need praegu madalamad kui Hiinas.

„Viimased 2-3 aastat olid täielikuks katastroofiks," väitis Moskvas asuva Euroopa Ettevõtete Assotsiatsiooni peadirektor Frank Shauff. „Praegu on olukord muutumas, kuna rubla kurss on lõpuks stabiliseerunud ja Venemaa majandus pöördub prognooside kohaselt lähimal ajal taas kasvule."

Nagu nenditi valitsusest, meelitas möödunud septembris toimunud välisinvestorite aastakoosolek kokku viimase kümne aasta kestel suurima hulga kõrgeid ametiisikuid. Otsesed välisinvesteeringud kasvasid käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul 8,3 miljardi dollarini, mis Keskpanga teadete kohaselt ületas 2015. aasta näitajaid kokkuvõttes 5,9 miljardi dollari võrra.

See jääb endiselt pisut alla tasemele enne Ukraina kriisi, mis koos USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide ning nafta hinna ja rubla kursi langusega sundis paljusid suurettevõtteid oma investeeringuid revideerima.

Igal juhul on välisinvesteeringute kasv hea uudis majandusele, kus on päevakorral terav vajadus raha sissevoolu järele. Venemaa ettevõtlus tervikuna eelistab endiselt laienemisest hoiduda, kuna tänavuse aasta esimese kümne kuu jooksul kahanes kapitalimahutuste kogumaht 2,3%. Valitsuses oodatakse vaid majanduse mõõdukat taastumist, arvestades, et tuleva aasta majanduskasv ei ületa 0,8%. Investeerimispanga Sberbank CIB andmetel on keskklass — aga see on enamiku välismaa suurinvestorite jaoks potentsiaalne tarbijaskond — viimase kahe aastaga 14 miljoni inimese võrra vähenenud.

Geopoliitiline optimism

USA Kaubanduskoja president Venemaal Aleksei Rodzjanko nentis, et tõsiselt pidurdavaks teguriks potensiaalsete välisinvestorite jaoks on geopoliitilised pinged.

Donald Trumpi valimine, kes ta oma valimiskapmaania käigus kiitis president Vladimir Putinit ja seadis Venemaa-vastased sanktsioonid kahtluse alla, võiks seda asjaolu muuta. „Trump mõtleb USA-Venemaa suhete kontekstis avaramalt," ütles Rodzjanko. „On selge, et võimalused nende suhete paranemiseks on olemas ja see on iseenesest lootustandev."

Ettevõtetel, kes suutsid külmade poliitiliste tuulte pealetungis vastu pidada, läks tarvis pisut leidlikkust ja kohanemist nüüdse rublakursiga — see aga on alates kriisi algushetkest 2014. aastal langenud laias laastus 50% — ning venelaste sissetulekute vähenemisega.

IKEA hakkas müüma vähemal hulgal kallihinnalisi kaupu, nagu seda on köögisisustused, ja seeasemel rohkem potte-panne ja muid tarbeasju venelastele, kes eelistavad kodus süüa teha, sest ei saa endale restoranikäike lubada.

Talle kuuluvates kaubanduskeskustes täheldavad ärijuhid niinimetatud „huulepulgaefekti" — kosmeetikakauplused ja naiste pesupoed on õitsval järjel, kuna tarbijad eelistavad väiksemat sorti kapriise kallist hinda maksvatele rõivastele ja jalanõudele, mille müügimahud märgatavalt vähenevad.

IKEA ja teiste suurte välisettevõtete esindajate sõnul on nende müüginäitajad rubla-arvestuses viimase kahe aastaga kasvanud. Tänavu langesid jaehinnad Venemaal tervikuna 5,3 protsenti, samal ajal kui 2015. aastal moodustas see näitaja 10%.

„Me näeme paranemise märke," teatas tänavu septembris PepsiCo peadirektor Indra Nooyi. Isegi peale rubla kursi langust jääb Venemaa ettevõttele suuruselt kolmandaks turuks USA ja Mehhiko järel. Kohe pärast Kremli otsust jätta turult välja suur osa importtoodangust, suurendas PepsiCo juustu tootmist. Sel kuul on ta koguni teatanud oma plaanidest ehitada Lõuna-Venemaale uus imikutoitude tootmise ettevõte maksumusega 40 miljonit dollarit.

Selsamal kuul teatas ettevõte Ford, et näeb märke automüügi taastumisest, mis sai kriisi tõttu teistest tugevamini kannatada.

Prantslaste „teeme ise" tüüpi jaemüüja Leroy Merlin aga ütleb, et tema võrreldavad läbimüügid kauplustes kasvasid rublavääringus 5% tänu sellele, et venemaalased hakkasid ostma odavat toodangut.

„Pikaajaline lähenemisviis"

„Me eelistame pikaajalist lähenemisviisi ja leiame, et majanduskasv taastub peagi, mõningaid paranemisi on juba näha," teatas Leroy Merlini peadirektor Venemaal Vincent Gentil.

Soovides rubla kursi kukkumisest kasu lõigata, laiendavad välismaised ettevõtted ka kohapealset tootmist. IKEA püüab mõne järgmise aastaga viia venemaise tootmise osakaalu kuni 80%-ni ja ekspordib juba Venemaal toodetud välivoodeid Hiinasse ning linaseid kardinaid ja puitmööblit Euroopasse.

Kahtlemata on paljudele investoritele endistviisi mureküsimuseks legedaarne kohalik bürokraatia. Sageli tekib mulje, et selle sihtmärgiks on just suured välisettevõtted, kuigi Venemaa on ka maailma ettevõtluse lihtsuse edetabelis ettepoole kerkinud.

Konfliktidest kohalike võimuorganitega ja korruptsiooniskandaalidest väsinud IKEA on vähemalt kahel korral alates Venemaa turule tulekust ähvardanud kõik oma investeeringud külmutada.

Möödunud kuul algatati tema vastu kriminaalasi seoses viie aasta taguse maksudest kõrvalehoidmisega, mis ettevõtte esindajate kinnituste kohaselt olid aga täies ulatuses tasutud. IKEA on ühtlasi ka osaline kohtumenetluses, mis algatati juba 1990-ndatel aastatel.

„Meid takistavad ja häirivad kõik need ülesnopitud vanad kohtuasjad, millega me oleme juba ühele poole saanud ja kus kõik on ammu tasutud," väitis ettevõtte juht Milen Gentšev, kes juhatab IKEA kaubanduskeskusi Venemaal. „Aga see ei mõjuta meie usku sellesse, et Venemaa — see on turg, kus me lihtsalt peame kohal olema."

58
Tagid:
bürokraatia, majandusprognoos, investeering, ettevõtlus, majanduskasv, General Motors, Pfizer, Leroy Merlin, IKEA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega