Sõjaväelased, illustratiivne foto

Euroopa armeed ei tule aga staap tehakse ära

56
Euroopa Liit ei hakka looma oma armeed, otsustati 14. novembril Brüsselis toimunud EL Nõukogu istungil, kus osalesid liikmesriikide välis- ja kaitseministrid.

TALINN, 21. november — Sputnik. 9. novembril, kui Donald Trump kuulutati USA presidendivalimiste võitjaks, teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Berliinis, Konrad Adenaueri fondi korraldatud konverentsil esinedes, et "Euroopa armee loomine on vältimatu, sest vaevalt, et USA edaspidi Euroopa julgeoleku pärast muretsema hakkab.

Meie, eriti see riik ja see linn, oleme ameeriklastele palju tänuvõlgu, jätkas Juncker pidades silmas Saksamaad ja selle pealinna. "Kuid pikemas perspektiivis ei hakka USA enam eurooplaste eest hoolt kandma. Me peame sellega ise tegelema hakkama ja seepärast peame me taas lahendama küsimuse Euroopa kaitseliidust kuni Euroopa armee loomiseni välja. See on tulevikumuusika ja see juba helisebki, ainult et paljud eurooplased ei kuule seda veel."

"Tulevikumuusika" ühtse Euroopa armee loomise idee kujul ei kõla esimest korda. Esimene noot võeti üles juba 2003. aastal. Tookord arutasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia liidrid, kes keeldusid osalemast USA Iraagivastases operatsioonis, Euroopa ühendatud relvajõudude loomist. Asi jõudis isegi praktiliste sammudeni — Euroopa relvajõudude juhtide valikuni, kuid Washington blokeeris Londoni käega selle algatuse kärmelt.

EL välispoliitika juht Federica Mogherini
© AP Photo / Charles Caratini

2015. aasta märtsis hakati Euroopa armeest uuesti rääkima. Ukraina kriisi ja Euroopa põgenikelaine taustal teatas Juncker intervjuus ajalaehele Die Welt: "NATO-st El julgeoleku tagamiseks ei piisa, Euroopale on vaja oma armeed". Junckerit toetasid tookord Saksamaa kantsler Angela Merkel, Soome president Sauli Niinistö ja Tšehhi president Miloš Zeman. Kuid ka seekord lämmatati see Euroopa initsiatiiv USA algatusel — Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon teatas, et tema riik "vetostab Euroopa armee loomise täielikult " ja see küsimus võeti Euroopa Liidu päevakorrast maha.

Nüüd, pärast Brexitit, on jõudude vahekord EL-s radikaalselt muutunud ja USA, nagu selgub Trumpi valimiseelsetest avaldustest, on vaid rõõmus, et vabaneb seni kivina kalas rippunud kohustusest tagada Ameerika kulul Euroopa julgeolek. Ja nüüd kiirustab Juncker Euroopa Liidu ühtse relvajõudude ideed reanimeerima.

"Enne hakkab siga lendama, kui Euroopa armee luuakse," rabas oma otsekohese ütlemisega NATO Euroopa vägede endine ülemjuhataja asetäitja kindral Richard Shirreff. Britid on alati arvanud, et NATO-t pole vaja dubleerida ja et EL peab oma "pehme jõuga" alliansi "tugevat jõudu" täiendama.

Euroopa armee idees on tunda Brüsseli bürokraatia siirast soovi senisest tihedama föderalismi saavutada. Tõeliselt integreeritud armee on võimalik vaid tõeliselt integreeritud Euroopas, kuid ma ei näe praegu märke selle tekkimisest."

"Euroopa Liidul ei tasuks oma liikmeid hirmutada, sundides neid osalema ilmselt ebatäiuslikus nominaalse "Euroopa armee" projektis," kirjutab The Times oma toimetusartiklis, "Sellise armee uus staap tekitab NATO käsuliinis vaid segadust.

Euroarmee heidutusvõime ei ole võrreldav NATO omaga. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on endiselt illusioonide kütkeis, et Euroopa võiks saada dividende rahumeelsest elamisviisist ja eraldada vahendeid sotsiaaltoetuste suurendamisele. Donald Trumpi valimine peaks mõjuma nuuskpiiritusena kõikidele nendele Euroopa riikidele, kes lootsid aastakümneid, et USA hakkab nende julgeolekut rahastama igavesti."

Paistab, et kindral Shirreffi ja The Timesi toimetuse kriitikat võeti kuulda. Igal juhul märkis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pärast EL Nõukogu istungit järgmist:

"Me jõudsime julgeoleku ja kaitseplaanide osas kokkuleppele. Tegemist ei ole Euroopa armeega. Jutt ei ole ka NATO staapide taolisest EL staabist. Samuti ei räägi me territoriaalkaitsest, sest selleks on NATO. Meie kooskõlastatud plaan näeb ette meie kõikide võimalike tegevuste ühendamist mitte ainult "jõukasutuse valdkonnas". EL on valmis kasutama "pehmet jõudu" — diplomaatiarelva, samuti tegutsema tsiviilmissioonidega. 

Samas teatas Euroopa diplomaatia juht ühtse EL poolt välismaal läbiviidavate tsiviil- ja sõjaliste missioonide operatiivplaneerimise keskuse loomisest. "See võimaldab meil reageerida kriisidele ja konfliktidele operatiivsemalt ja efektiivsemalt kui varem, dubleerimata seejuures NATO-t," teatas Mogherini.

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyeni arvates "Ilmutas EL tugevat poliitilist tahet ja realiseeris mitu konkreetset projekti. Sõltumata USA valimistulemustest oli meile ka varem selge, et me peame enda peale võtma senisest rohkem vastutust. Me teeme praegu suure sammu edasi Euroopa julgeoleku kindlustamise ja EL kaitsevõime tugevdamise teel." Operatiivplaneerimise keskuse kohta ütles Saksamaa kaitseminister, et selle võimalikuks rakenduspiirkonnaks saab esmajärjekorras olema Aafrika, kus NATO esindatud ei ole. "Kuid Trumpi valimisega ei ole sellel midagi pistmist," rõhutas minister.

EL Nõukogu otsus on juba esile kutsunud Londoni kriitika: "Kalli keskuse ja unistuste asemel Euroopa armee loomisest peaksid eurooplased, nagu NATO juba aastaid nõudnud on, suurendama oma kaitsekulutuse 2%-ni SKT-st," ütles kaitseminister Michael Fallon, "ja see saab olema parim lähenemine USA uuele presidendile Donald Trumpile, kes nõuab EL-lt suremaid investeeringuid allianssi."

Vastuvõetud plaan tuleb kinnitada EL liikmesriikide riigijuhtide tippkohtumisel detsembris.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

56
Tagid:
Euroopa armee, EL Nõukogu, NATO, Michael Fallon, Jean-Claude Juncker, Donald Trump, Euroopa, USA