Sõjaväelased, illustratiivne foto

Euroopa armeed ei tule aga staap tehakse ära

72
Euroopa Liit ei hakka looma oma armeed, otsustati 14. novembril Brüsselis toimunud EL Nõukogu istungil, kus osalesid liikmesriikide välis- ja kaitseministrid.

TALINN, 21. november — Sputnik. 9. novembril, kui Donald Trump kuulutati USA presidendivalimiste võitjaks, teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Berliinis, Konrad Adenaueri fondi korraldatud konverentsil esinedes, et "Euroopa armee loomine on vältimatu, sest vaevalt, et USA edaspidi Euroopa julgeoleku pärast muretsema hakkab.

Meie, eriti see riik ja see linn, oleme ameeriklastele palju tänuvõlgu, jätkas Juncker pidades silmas Saksamaad ja selle pealinna. "Kuid pikemas perspektiivis ei hakka USA enam eurooplaste eest hoolt kandma. Me peame sellega ise tegelema hakkama ja seepärast peame me taas lahendama küsimuse Euroopa kaitseliidust kuni Euroopa armee loomiseni välja. See on tulevikumuusika ja see juba helisebki, ainult et paljud eurooplased ei kuule seda veel."

"Tulevikumuusika" ühtse Euroopa armee loomise idee kujul ei kõla esimest korda. Esimene noot võeti üles juba 2003. aastal. Tookord arutasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia liidrid, kes keeldusid osalemast USA Iraagivastases operatsioonis, Euroopa ühendatud relvajõudude loomist. Asi jõudis isegi praktiliste sammudeni — Euroopa relvajõudude juhtide valikuni, kuid Washington blokeeris Londoni käega selle algatuse kärmelt.

EL välispoliitika juht Federica Mogherini
© AP Photo / Charles Caratini

2015. aasta märtsis hakati Euroopa armeest uuesti rääkima. Ukraina kriisi ja Euroopa põgenikelaine taustal teatas Juncker intervjuus ajalaehele Die Welt: "NATO-st El julgeoleku tagamiseks ei piisa, Euroopale on vaja oma armeed". Junckerit toetasid tookord Saksamaa kantsler Angela Merkel, Soome president Sauli Niinistö ja Tšehhi president Miloš Zeman. Kuid ka seekord lämmatati see Euroopa initsiatiiv USA algatusel — Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon teatas, et tema riik "vetostab Euroopa armee loomise täielikult " ja see küsimus võeti Euroopa Liidu päevakorrast maha.

Nüüd, pärast Brexitit, on jõudude vahekord EL-s radikaalselt muutunud ja USA, nagu selgub Trumpi valimiseelsetest avaldustest, on vaid rõõmus, et vabaneb seni kivina kalas rippunud kohustusest tagada Ameerika kulul Euroopa julgeolek. Ja nüüd kiirustab Juncker Euroopa Liidu ühtse relvajõudude ideed reanimeerima.

"Enne hakkab siga lendama, kui Euroopa armee luuakse," rabas oma otsekohese ütlemisega NATO Euroopa vägede endine ülemjuhataja asetäitja kindral Richard Shirreff. Britid on alati arvanud, et NATO-t pole vaja dubleerida ja et EL peab oma "pehme jõuga" alliansi "tugevat jõudu" täiendama.

Euroopa armee idees on tunda Brüsseli bürokraatia siirast soovi senisest tihedama föderalismi saavutada. Tõeliselt integreeritud armee on võimalik vaid tõeliselt integreeritud Euroopas, kuid ma ei näe praegu märke selle tekkimisest."

"Euroopa Liidul ei tasuks oma liikmeid hirmutada, sundides neid osalema ilmselt ebatäiuslikus nominaalse "Euroopa armee" projektis," kirjutab The Times oma toimetusartiklis, "Sellise armee uus staap tekitab NATO käsuliinis vaid segadust.

Euroarmee heidutusvõime ei ole võrreldav NATO omaga. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on endiselt illusioonide kütkeis, et Euroopa võiks saada dividende rahumeelsest elamisviisist ja eraldada vahendeid sotsiaaltoetuste suurendamisele. Donald Trumpi valimine peaks mõjuma nuuskpiiritusena kõikidele nendele Euroopa riikidele, kes lootsid aastakümneid, et USA hakkab nende julgeolekut rahastama igavesti."

Paistab, et kindral Shirreffi ja The Timesi toimetuse kriitikat võeti kuulda. Igal juhul märkis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pärast EL Nõukogu istungit järgmist:

"Me jõudsime julgeoleku ja kaitseplaanide osas kokkuleppele. Tegemist ei ole Euroopa armeega. Jutt ei ole ka NATO staapide taolisest EL staabist. Samuti ei räägi me territoriaalkaitsest, sest selleks on NATO. Meie kooskõlastatud plaan näeb ette meie kõikide võimalike tegevuste ühendamist mitte ainult "jõukasutuse valdkonnas". EL on valmis kasutama "pehmet jõudu" — diplomaatiarelva, samuti tegutsema tsiviilmissioonidega. 

Samas teatas Euroopa diplomaatia juht ühtse EL poolt välismaal läbiviidavate tsiviil- ja sõjaliste missioonide operatiivplaneerimise keskuse loomisest. "See võimaldab meil reageerida kriisidele ja konfliktidele operatiivsemalt ja efektiivsemalt kui varem, dubleerimata seejuures NATO-t," teatas Mogherini.

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyeni arvates "Ilmutas EL tugevat poliitilist tahet ja realiseeris mitu konkreetset projekti. Sõltumata USA valimistulemustest oli meile ka varem selge, et me peame enda peale võtma senisest rohkem vastutust. Me teeme praegu suure sammu edasi Euroopa julgeoleku kindlustamise ja EL kaitsevõime tugevdamise teel." Operatiivplaneerimise keskuse kohta ütles Saksamaa kaitseminister, et selle võimalikuks rakenduspiirkonnaks saab esmajärjekorras olema Aafrika, kus NATO esindatud ei ole. "Kuid Trumpi valimisega ei ole sellel midagi pistmist," rõhutas minister.

EL Nõukogu otsus on juba esile kutsunud Londoni kriitika: "Kalli keskuse ja unistuste asemel Euroopa armee loomisest peaksid eurooplased, nagu NATO juba aastaid nõudnud on, suurendama oma kaitsekulutuse 2%-ni SKT-st," ütles kaitseminister Michael Fallon, "ja see saab olema parim lähenemine USA uuele presidendile Donald Trumpile, kes nõuab EL-lt suremaid investeeringuid allianssi."

Vastuvõetud plaan tuleb kinnitada EL liikmesriikide riigijuhtide tippkohtumisel detsembris.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

72
Tagid:
Euroopa armee, EL Nõukogu, NATO, Michael Fallon, Jean-Claude Juncker, Donald Trump, Euroopa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega