USA presidendiks valitud Donald Trump

NATO-s tahetakse Trumpi ümber kasvatada

97
18. novembril algab Türgis NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO Parliamentary Assembly, NATO PA), NATO 28 liikmesriigi parlamentide esindusorganisatsiooni istungjärk. Peamiseks arutlusteemaks on kuulutatud Venemaa heidutamine.

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

17. novembril palusid mitu Saksamaal sõjaväebaasis teenivat Türgi sõjaväelast poliitilist varjupaika, kuna neil on oma arvamus alliansi prioriteetsete probleemide kohta, kuid see ei muuda peamist tendentsi.

16. novembril avaldati NATO PA presidendi Michael Turneri ettekanne, mis oli pühendatud Moskva heidutusele: "Ei tohi olla mingeid illusioone: Venemaa kujutab endast jätkuvalt globaalset ja ülemaailmset ohtu. Seepärast peavad liitlased kollektiivkatsemeetmete realiseerimisega edasi liikuma." Dokumendis sisaldub ohtude analüüs, millega liitlastel silmitsi seista tuleb ja soovitused nendele reageerimise meetmete osas.

Samal ajal arutab lahkuv USA president Barack Obama Berliinis Venemaa vastaste sanktsioonide pikendamist ja Süüria problemaatikat Saksamaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania liidritega. Euroopa liidrid püüavad näidata oma kindlameelsust, et uuel Ameerika presidendil Donald Trumpil oleks raskem taganeda Lääne praegusest poliitikast ja läheneda Venemaale.

Jääb mulje, et Valge maja lahkuv administratsioon, NATO organid ja kogu Euroopa on erakordselt mures USA võimaliku heanaaberlikkuse pärast Venemaaga ja tegelevad seepärast USA 45. presidendi ümberkasvatamisega.

Milliseid argumente Lääs siis Venemaa vastaste positsioonide põhjendamiseks pakub?

"Venemaa seisab lävepakul"

Üksikud Euroopa ametnikud on veendunud, et nemad mõistavad geopoliitika kogu keerulisust, miljardärist ärimees ja USA uus president Trump aga mitte.

The Washington Post teateil hoiatasid Euroopa ja NATO kaitsevaldkonna ametnikud 15. novembril Ameerika vastvalitud president Donald Trumpi suhete parandamise eest Venemaa president Vladimir Putiniga: "Ühendriigid ei tohi püüdluse pärast Moskvaga suhteid soojendada loobuda oma liitlastest" (justkui tähendaks USA ja Venemaa suhete parandamine liitlastest loobumist või võiks see kuidagi Euroopat kahjustada).

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus samuti üles mitte loobuma riikidest, kes "on viimastel aastatel Venemaa löökide läbi kannatada saanud" ja tervitas Euroopa kaitse tugevdamiseks tehtavaid samme.

Saksamaa üleriigiline päevaleht Die Welt teatas: "Euroopa armee on illusioon — Ühendriigid jäävad endiselt kontinendi peamiseks julgeolekugarandiks…" Venemaa seisab lävepakul ja endine USA riigisekretär George P. Shultz ütles: "Haavatud grislikaru on väga tugev, ettearvamatu käitumise ja hea meelespidamisega."

Argumentide järjestuse kohta märgime, et "kannatanud" on ise endale häda kaela tõmmanud ega kavatse seda lõpetada. Grisli on pruunkaru ameerika alaliik ja Venemaal teda pole. Euroopa armee ei olegi niiväga illusioon, ta on hästi nähtav isegi kosmosest tehtud ülesvõtetel.

NATO-l on Euroopas üle 12 tuhande tanki, 4800 lahingulennukit ja ründekopterit. Tõsiseltvõetav on ka alliansi laevastik: 15 aatomiallveelaeva, 70 diiselallveelaeva, 6 lennukikandjat, 25 hävitajat, 150 fregatti, umbes 200 korvetti ja lahingukaatrit. Need arvud räägivad (tavarelvastuse) selgest üleolekust, kaasaarvatud meie (Venemaa) kolm laevastikku ja Kaspia flotill.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Seevastu on Euroopas kokku 50 tuhat USA sõjaväelast, 100 tanki ja 200 lennukit. Millest siis ometi on tingitud eurooplaste kartused, kas tõesti erutab neid kõige rohkem Ameerika "tuumavihmavari", see tähendab loobumine vastutusest kõige toimuva eest ja soovimatus sõdida?

USA on juba ammu muutunud NATO suuraktsionäriks, kolme viimase aastaga on nad viinud oma osaluse alliansi rahastamises 54%-lt 75%-le. Kas poleks loogiline hoopis balansseeritum kaitsekulutuste jaotus liitlaste vahel?

Ameeriklased langetavad kõik olulisemad otsused Brüsselis ja märgistasid oma sõjalises doktriinis Venemaa kui oma peamise vaenlase. Selline asjade seis end kaitsva (mitteagressiivse) Venemaa taustal ei saa olla kõigutamatu, sest see on lihtsalt ajuvaba.

Raske okas

17. novembril ilmunud Jaapani väljaanne Nihon Keizai püstitab küsimuse: "Kuidas ometi teha Trumpile selgeks liidu olulisus?" ja loodab, et Jaapani peaminister Shinzō Abe saab selle ülesandega New Yorkis uue USA presidendiga toimuvate läbirääkimiste käigus hakkama.

Jaapani peaminister pole samuti sõjaväes teeninud, kuid Tokio kulutab palju raha Jaapanis asuvate Ameerika baaside teenindamiseks ja see on tõsine argument. Kõrvaltvaatajale võiks jääda mulje, et hoopiski mitte USA ei heitnud Hiroshimale ja Nagasakile tuumapomme.

Varem on Ameerika nädalaleht The New Yorker väljendanud suurt kahtlust Donald Trumpi võimes USA relvajõudusid juhtida. Tõepoolest, 45. president käib juba kaheksandat aastakümmet ja tema seljataga seisavad vaid äripartnerid ja "bürokraatlik tõus reaalse võimu poole". Temast saab esimene ülemjuhataja, kellel ei ole riigiteenistuses ega armees kõrgetel ametikohtadel teenimise kogemust.

Kuid pragmaatik Trump leiab, et Ameerika kulutab liiga palju raha ja jõudu maailma probleemide lahendamiseks. Ja selles seisnebki tema strateegia ja tugevus.

Pärast Krimmi tagastamist Venemaale tegi Ameerika uurimiskeskus Rand Corporation Pentagoni rahastuse toel (modelleerimise teel) kindlaks, et Venemaa väed võivad Balti riigid vallutada 36 tunniga. Seejuures 12 tunniga kaotab USA rohkem lennukeid, kui kõikides lahingutes Vietnami sõjast alates ja rohkem sõjaväelasi, kui 16-aastase sõjategevuse jooksul Iraagis ja Afganistanis.

Sellistes sõjamängudes on kõige tähtsam esitada õigel ajal küsimus: milleks Venemaal ja USA-l seda vaja on? Arvan, et Donald Trump küsib seda kindlasti, sest ta on praktilise meelega ja oskab kokkulepet saavutada.

Ja valijamehed ennustavad, et Trumpist tuleb edukas president, kes teeb oma kodumaa heaks nii mõndagi, isegi praeguse poliitika ja konstitutsiooniliste piirangute raames. The New Yorkeri arvates "on temas peamine mitte veendumus, et huvid on väärtustest tähtsamad, vaid usk, et huvides ei ole kohta väärtustele ". Ja kui 45. USA president ei suuda midagi teha ise, siis saab tema käsutusel olema "maailma kõige suurem korporatsioon, kus on palgal 2,8 miljonit teenistujat ja 1,5 miljonit sõjaväelast."

PA eripära

NATO PA ei kuulu Põhja-Atlandi alliansi juhtorganite hulka, ta on ühenduslüliks liikmesriikide parlamentide ja alliansi vahel. Assamblee otsustel on NATO organite jaoks soovituslik iseloom ja need mõjutavad kaudselt 28 liikmesriigi, 17 assotsieerunud liikme (kaasa arvatud Armeenia, Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaan, Alžeeria, Maroko, Iisrael ja Jordaania) ja 7 vaatlejaliikme (Kasahstan, Austraalia, Lõuna-Korea, Egiptus, Kosovo, Palestiina ja Jaapan) poliitikat.

Igal aastal toimub erinevates NATO liikmesriikides organisatsiooni kevad- ja sügisistungjärk (sekretariaat asub Brüsselis). Assamblee eesistujaks on 2014. aastast USA esindaja Michael Turner. Kõrgeimaks juhtorganiks on Alaline Komitee (Standing Committee), mis koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest.

NATO PA raames tegutsevad kodanike julgeoleku hindamise, majandus-, teaduse ja tehnoloogia ning poliitiline komitee. Nende juures tegutseb 8 allkomiteed.

NATO PA koosneb 257 saadikust kelle määravad NATO liikmesriikide parlamendid üheks aastaks. Suurima esindajate arv (36 saadikut) on USA-l, väikseim Islandil, Lätil, Luksemburgil, Sloveenial ja Eestil (3 saadikut). NATO PA koosseisus on umbes 360 inimest. Organisatsiooni rahastatakse liikmesriikide sissemaksetest ja see on umbes 4 miljonit eurot.

1992. aastal sai Venemaa Föderaalnõukogu (vene keeles — Федеральное Собрание РФ, Venemaa parlament — toim) assamblee assotsieerunud liikme staatuse ja 2002. aastal loodi NATO-Venemaa parlamendikomitee. Parlamentidevahelised suhteid Venemaaga on külmutatud kolmel korral: 1999. aasta märtsis seoses NATO sõjalise operatsiooniga Jugoslaavias, 2008. aasta augustis, pärast sündmusi Lõuna- Osseetias ja 2014. aasta aprillis Ukraina sündmuste tõttu.

Tõenäoliselt peaksid aja jooksul vahetuma nii presidendid, strateegid ja poliitilised instrumendid. Kui NATO PA ei muuda Venemaa vastast päevakorda, siis võib see rahvusvaheline organisatsioon jääda minevikku.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

97
Tagid:
vastuseis, kriitika, sanktsioonid, julgeolek, NATO PA, NATO, Jens Stoltenberg, Shinzo Abe, Donald Trump, Vladimir Putin, Euroopa, USA, Venemaa
Teema:
USA presidendivalimised 2016 (105)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega