Järgmine valitsus plaanib sotsiaalmaksuerisusi alustavatele firmadele

Uus valitsus plaanib kehtestada pangamaksu

127
(Uuendatud 19:27 17.11.2016)
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatav uus valitsusliit jätab ära sotsiaalmaksu langetuse 1 protsendi võrra ning kehtestab madala määraga pangalõivu.

TALLINN, 17. november — Sputnik. "Jätame ära mõttetu sotsiaalmaksu langetamise," kirjeldas SDE esimees Jevgeni Ossinovski neljapäeval pressikonverentsil tulevase valitsusliidu kavade kattallikaid. "Kehtestame enamiku teiste Euroopa riikide eeskujul pangalõivu väga madala määraga, et suurendada pankade solidaarset panust," lisas ta.

Samuti plaanib uus koalitsioon piirata kasumi maksuvaba väljaviimist Eestist. Tema sõnul töötab täpse kava välja rahandusministeerium ning esimesed tulud peaks see eelarvesse tooma 2020. aastaks. Samuti lihtsustab uus võimuliit firmaautode maksusüteemi, edastas BNS.

"Samuti viime sisse suhkrujookide maksu, mis maksustab täiendavalt lisatud suhkruga jookidele, võime seda nimetada limonaadimaksuks," rääkis Ossinovski. Samuti plaanib koalitsioon oluliselt kiirustada veini, siidri ja õlle aktsiisitõusu.

Lisaks kavatseb uus võimuliit vähendada eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastust, nii et väikesetel laenudel vabastus säilib, aga suurema mahuga laenudel väheneb. Samuti vaatab koalitsioon üle hoiuseintresside maksuvabastuse.

Samuti on võimuliit kokku leppinud gaasiaktsiisi tõusu ka edaspidi, nii et kui praegu on otsused vastu võetud kuni 2017. aastani, siis aktsiis tõuseb ka 2018, 2019 ja 2020 aastal.

Lisaks kavatseb valitsus kehtestada mootorsõidukite registreerimisele tasu, mille määr oleneb auto võimsusest. Samuti kavatseb uus valitsus Ossinovski sõnul reformida väärteomenetlust, nii et osa trahve hakkab sõltuma inimeste sissetulekust.

Moodustatav uus valitsusliit taastab juba järgmisest aastast põllumajanduse üleminekutoetused ehk niinimetatud top-up'i ning maksab välja täies ulatuses kriisiabi.

"Riiklikud üleminekutoetused põllumeestele ehk niinimetatud top-up saab taastatud ja juba järgmisel aastal. Maksame välja ka täies mahus kriisiabi põllumeestele," ütles Keskerakonna esimees ja tõenäoline järgmine peaminister Jüri Ratas neljapäeval pressikonverentsil.

Ta rääkis ka, et uus valitsus on väga selgelt öelnud välja põhimõttelise seisukoha, et tuleb ümber pöörata ebavõrdsus, mis on alates 2009. aastast olnud kohalike omavalitsuste rahastamises. "Soovime üksikisiku tulumaksu omavalitsustele tagasi anda," ütles ta.

Samuti võiks Ratase sõnul osa riigi ülesannetest liikuda kohalikele omavalitsustele, seda mitte ainult kohustuste, vaid ka rahastuse mõttes. Nii plaanib näiteks valitsus anda maakondadele dotatsiooni maakonnasisese ühistranspordi korraldamiseks.

"Oleme ka kokku leppinud, et koolilõuna toetus 78 eurosenti ei ole piisav. Samuti tõuseb koolilõuna baas ühe euroni ja riik annab kogu koolilõuna ülesanded, kohustuse ja rahastuse kohaliku omavalitsuse korraldada," rääkis Ratas.

"Lisaks toetame lisarahaga väiksemaid maagümnaasiume, nii et suur osa neist ei peaks uksi sulgema," lisas Keskerakonna esimees.

Uus võimuliit plaanib 20 miljoni euro ulatuses aastas meetmeid, et vähendada eelkõige alustavate ettevõtete koormust. "Samal ajal me ei välista, et teatud sektoritel võtame teatud hetkedel maksukoormuse ära, nulli," rääkis neljapäevasel pressikonverentsil IRL-i esimees Margus Tsahkna.

Ta ütles, et sel juhul on eesmärk seda sektorit motiveerida. "Me ei pane pealt mehhaaniliselt kuskile sotsiaalmaksu lage," rääkis Tsahkna ja märkis, et sarnaselt maksusüsteemi muutustega tahab uus võimuliit paindlikumalt nende sektorite juurde, mis tegelikult tööjõu maksukoormuse langetamist vajavad.

Keskerakonna esimees ja tõenäoline järgmine peaminister Jüri Ratas lisas, et üks sektoritest, mida toetada, on laevandus ja merendus, et mereriigis Eestis tuleksid laevad tagasi Eesti lipu alla.

Uus valitsusliit plaanib alates 2018. aastast tõsta tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni.

"Tulumaksureform, see on selle koalitsiooni üks väga oluline põhimõtteline muudatus. Siiamaani kehtinud maksusüsteemi oleme ümber teinud," ütles Keskerakonna esimees ja tõenäoline tulevane peaminister Jüri Ratas neljapäeval pressikonverentsil.

"Tulumaksumäär ei tõuse, see jääb 20 protsendile. Astmeid on täpselt sama palju, kui on täna. Aga põhiline eesmärk on see, et selle maksureformiga kõnetame 86 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast. See on üle 500 000 Eesti inimese, kes käivad igapäevaselt tööl, see puudutab neid," rääkis ta.

Ratas ütles, et kõige olulisem muudatus on aga see, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb 170 eurolt 500 eurole. "Reform jõustub 1. jaanuarist 2018," rääkis Keskerakonna esimees.

Ratas märkis, et kuni 1200 eurot teeniv inimene saab kuus 62 eurot rohkem kätte kui praegune plaan. Praegusega samas mahus saavad raha kätte inimesed, kes teenivad 1758 eurot.

Alates 2100 eurost aga maksuvaba tulu määr kaob. "Sellest rohkem teeniv inimene saab kuus 38 eurot vähem kätte võrreldes kehtiva plaaniga," rääkis Keskerakonna esimees.

127
Tagid:
maksud, aktsiis, valitsus, IRL, SDE, Keskerakond
Teema:
Eestis on oodata uut valitsuskoalitsiooni (92)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega