Летний отдых на Балтийском море

Poola kavandab Moskvale tünga tegemiseks looduskatastroofi

83
(Uuendatud 10:11 16.11.2016)
Moskvast sõltumatuse tõestamiseks valmistub Varssavi juhtima merevee Venemaaga ühisesse mageveelahte. Kala saab hukka mitte ainult poolakatel, vaid ka venelastest naabritel. Väike rõõm küll aga ikkagi.

TALLINN, 16. november — Sputnik. Möödunud aastast Poolas võimul oleva "Õiguse ja õigluse" partei liider Jarosław Kaczyńskile ei piisa enam nendest arusaamatutest reformidest, mida tema partei Poolas läbi viib. Nüüd kavatseb ta loodust ümber kujundama hakata. Meedia teatel avaldas Jarosław Kaczyński, et 2020., maksimaalselt 2022. aastaks kaevab Poola läbi Balti maakitsuse (poola keeles Mierzeja Wiślana), teatas RIA Novosti.

See kitsas, mitmekümne kilomeetri pikkune maariba eraldab Kaliningradi (Visla) lahte Balti merest. Nagu Kaczyński hoiatas, ei kavatse Varssavi Moskva võimalikele vastuväidetele mingit tähelepanu pöörata. Ja seda vaatamata sellele, et seesama laht (ja maakitsus) kuulub peaaegu et võrdses osas nii Venemaale, kui ka Poolale. Venemaa vastuväited, võiks arvata, kindlasti tulevad.

Asi on selles, et Kaliningradi laht on unikaalne loodusobjekt. Vesi selles on peaaegu mage, mille põhjustab mitu sellesse suubuvat jõge. Tänu neile on veetase lahes kõrgem, kui meres.

Ja sellepärast voolab maakitsuse põhjapoolse, Venemaapoolsesse ossa jääva kitsa Balti väina kaudu vesi lahest merre ja merevett tungib lahte väga vähesel määral. Lahes elutsevad mitmed kalaliigid, mereloomad ja taimeliigid on paljude sajandite jooksul sellise veekoostisega kohanenud. Pole raske aimata, mis juhtub, kui uue kanali kaudu tungib lahte soolane merevesi — kala ja veetaimed hukkuvad. Ühtlasi hukkub ka lahe kalandus, kui majandusharu. Seega pole kanali kaevamine raske, raske saab olema selle tagajärgedega hakkama saada.

Lahe lõunakaldal asuvate Poola linnade elanikud juba protesteerivad. Tuleb ju just nendel projekti ellurakendamise korral rannaliivalt surnud kalu korjata ja vetikate kõdunemisel tekkivat lehka sisse hingata. Kuid Poola poliitiline eliit ei pööra protestidele tähelepanu. Varssavi jaoks on see põhimõtteküsimus. Justkui saaks Poola sel viisil tõestada oma täielikku sõltumatust Venemaast. Praegu peavad laevad lahte sisenemiseks läbima Venemaa poolt kontrollitava Balti väina. Jah, Venemaa laseb nad takistamatult läbi, kuid kui midagi peaks juhtuma ja enam ei lase, mis siis saab, küsib "Seaduse ja õigluse" partei. Selleks puhuks ongi meil kanal kaevatud.

Mõned on hakanud juba kahtlustama, et Varssavi kavatseb rajada lahe Poolale kuuluvasse ossa sõjasadama ja lubada sinna NATO-t. Seda nüüd küll vaevalt. Laht on sõjalaevade jaoks madal ja kitsavõitu, manöövri sooritamiseks pole ruumi ollagi. Nii et paistab, et eesmärk on ikkagi vaid Venemaa kiuste laht "ära tappa". Kohaliku Poola elanikkonna muresid ja proteste eelistavad Poola poliitikud mitte tähele panna.

Samuti ei kavatse nad kanali rajamise küsimust üldrahvalikule arutelule esitada. Kuigi see ehitada kavatsetakse just maksumaksja raha eest. Esialgsete arvestuste kohaselt läheb see Poola riigieelarvele maksma veerand miljonit eurot. Venemaale mageveega lahes "tünga tegemiseks" on Varssavi nõus seda hinda maksma. Ökokatastroofi tagajärjed tuleb ju nii venelastel kui ka poolakatel pooleks jagada. Kala hukkub mitte ainult Poola, vaid ka Venemaa poolel. Pisukegi rõõm.

83
Tagid:
ökokatastroof, loodusobjekt, magevesi, merevesi, loodus, Jarosław Kaczyński, Kaliningradi laht, Balti meri, Poola, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega