USA presidendiks valitud Donald Trump  ja Venemaa president Vladimir Putin, illustratiivne foto

Putin teab, et koostöö Trumpiga pole lihtne

46
Paistab, et paljud Putini liitlased Moskvas rõõmustasid Donald Trumpi valimisvõidu üle USA presidendivalimistel väga. Kuid nad ei ole hoopiski nii rumalad, nad saavad aru, et lõhe Trumpi valimiskampaaniaaegase venemeelse retoorika ja tegelikult aetava poliitika vahel võib osutuda tohutuks.

Leonid Beršidski, Inosmi

Rõõm ja juubeldused on omapärane taktikaline võte, katse Trumpi meelitada, et ta oma jäigalt venevastasel positsioonil olnud Hillary Clintoni vastases võitluses valimiskampaania käigus Putinile antud lubadusi ei unustaks. Kremlile selgub, kas see taktikaline nõks ka töötas, siis, kui Trump presidenditoolile asub, kuid sündmuste sellise arengu tõenäosus ei ole ilmselt kuigi suur.

Kolmapäeval, paar minutit pärast Clintoni telefonikõnet Trumpile, milles ta oma valimiskaotust tunnistas, ütles duumasaadik Vjatšeslav Nikonov Riigiduumas esinedes: "Sekundi eest alustas Trump oma kõnet vastvalitud Ameerika Ühendriikide presidendina, mille puhul ma teid kõiki õnnitlen." Seda uudist tervitas Riigiduuma tormiliste kiiduavaldustega. Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Leonid Slutski nimetas Trumpi võitu "lootuste koidikuks" Venemaa-Ameerika suhetes.

Neljapäeval, 10. novembril märkis Putini pressisekretär Dmitri Peskov, et Trumpi ja Putini välispoliitilised vaated on "fenomenaalselt lähedased".

Sergei Markov, välispoliitikaideoloog kirjutas oma Facebooki kontol:

"Trumpi poolt hääletas see vaikiv moraalne enamus, kes elab väikelinnades, kelle vaated on mõõdukalt konservatiivsed, kes usuvad jumalasse, perekonda, moraali ja kas tahavad ausalt tööd teha, mitte varastada ega sotsiaaltoetustest elatuda. Sama elanikkonnakiht on ka Putini peamine toetajaskond. Mõlemad, nii Putin kui Trump on ärimehe mõtlemisega ega ole orienteeritud konfliktile, vaid kokkuleppele. Mõlemad nad on juba jõudnud teineteise kohta häid sõnu öelda. See loob head eeldused headeks suheteks Venemaa ja USA presidentide vahel ning riikidevaheliste suhete parandamiseks."

Putin tervitas ühena esimestest Trumpi valimisvõidu puhul. Ka seda tehti selleks, et võita USA vastvalitud presidendi poolehoidu. Pärast valmisvõidust teadasaamist vestles Trump kõigepealt kolme välisriigi liidriga, kes ei olnud otseselt välja astunud tema vastu. Esimeseks riigipeaks, kellega ta vestles, oli Egiptuse president Abdel Fattah el-Sisi, kes õnnitles Trumpi valimisvõidu puhul esimesena.

Möödus hulk aega, enne kui Trump vestles Ühendkuningriigi peaministri Therese Mayga ja mitte sellepärast, et Brexit oleks selle riigi tähtsust oluliselt vähendanud aga ilmselt sellepärast, et ta oli teda nimetanud "tühiseks, hoolimatuks ja eksinuks". Trump andis selgelt mõista, et võtab kõike öeldut isiklikult ega pea vajalikuks end õigustada. Putin ja tema pooldajad Moskvas said sellest signaalist aru: et neile ei tuleks sugugi kahjuks, kui nad Trumpi valmisvõidu puhul avalikult oma heameelt väljendaksid — põhimõttekindlamad liidrid, nagu Saksamaa kantsler Angela Merkel, ei ole selleks ilmselt valmis.

Eelöeldut ei maksa pidada eufooriailminguks. Putin märkis ettevaatlikult, et ta "on kuulnud" Trumpi valimiskampaania ajal tehtud paljulubavaid avaldusi, millega too pidas ilmselt silmas koostöö sisseseadmist Süürias ja lõpetada aktiivne sekkumine Ukrainas, kuid USA ja Venemaa lähenemine saab olema "okkaline rada, arvestades seda madalseisu, kuhu USA ja Venemaa vahelised suhted on kahjuks sattunud."

Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Slutski kutsus samuti üles ettevaatlikkusele. "Trump mängib pisut publikule," ütles ta ühes oma intervjuus, "Ka Reagan mängis publikule, kuid ta oli üks kõige rohkem venevastaselt meelestatud USA presidente." "Me neelasime mõne tema Venemaa aadressil tehtud reveransi alla ja otsustasime ekslikult, et ta sobib meile. Kuid iga USA president sobib ainult USA-le," lisas ta oma intervjuus agentuurile RIA Novosti.

Erinevalt Ameerika ekspertidest, kes võtsid Trumpi pehmemaid väljaütlemisi Venemaa kohta puhta kullana, nii nagu ka tema seisukohti moslemite sissesõidukeelust USA-sse ja valimistulemustega mittenõustumisest, ei andnud Putini lähikonna esindajad sellele kiusatusele järele. Nad rajasid oma poliitiliste vaadete süsteemi üles sellele paralleelsele reaalsusele, mille esitavad propagandaväljaanded. Selles paralleelreaalsuses oli Trump valimistel Moskva favoriidiks, kuid vähesed Venemaa valitsuse esindajad usuvad seda, mida propagandamasin neile sisendab. Kanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan rõõmustas samuti Trumpi valmisvõidu üle, kuid ta tegi ka üsna sarkastilise säutsu: "Kui Trump tunnistab Krimmi meie omaks, tühistab sanktsioonid, jõuab meiega kokkuleppele Süüria osas ja vabastab Assange'i, siis lähen ma pensionile. Sest maailm saab siis olema imeline."

Kuigi peamiselt Clintonit toetanud Ameerika meedia pooldas lihtsustatud arengustsenaariume, mis seisnesid selles, et Trump hakkab ühepoolselt Venemaad soosima, polnud Kremlil põhjust end petta lasta. Keegi Moskvas märkis põhjendatult, et Trumpi lähimad liitlased on Venemaa suhtes jäikadel positsioonidel.

Trumpi soosik asepresidendi ametikohale Mike Pence kutsus asepresidentide debati käigus üles aktiivsemale Venemaa vastasele vastutegevusele Süürias. Senaator Jeff Sessions, keda peetakse tõenäoliseks USA kaitseministri kandidaadiks, kutsus üles karistama Venemaad Krimmi annekteerimise eest.

Kolm kandidaati USA riigisekretäri ametikohale on samuti Venemaa suhtes jäikadel seisukohtadel.

Endine spiiker Newt Gingrich on varem toetanud USA sissetungi Balkanile, millest sai Putini peamine etteheide USA-le kui "maailma sandarmile". Kuigi Gingrich väljendas hiljuti kahtlust USA kohustuste täitmise vajalikkuse suhtes NATO Ida-Euroopa liitlaste, nagu Eesti, suhtes, võib ta osutuda hoopis ebasobivamaks kolleegiks Venemaa välisminister Sergei Lavrovile, kui on John Kerry. Senaator Bob Corker on korduvalt kritiseerinud Barack Obama administratsiooni liigse järeleandlikkuse pärast Putini Venemaale.

Tõenäoliselt saab Venemaal olema kõige kergem asju ajada John Boltoni, endise USA saadikuga ÜRO-s. Ta on kritiseerinud USA Venemaa vastaseid sanktsioone, sest tema sõnul "ei aita need kuidagi Putinit peatada" ja tal oli õigus. Kuid ka teda ei saa pidada isolatsionistiks: ta on märkinud, et Putin eelistas näha presidenditoolil Clintonit, sest too on nõrk.

Kui Trump nimetab võtmekohtadele pistrikud, mis on üsna tõenäoline, sest muid kandidaate tal lihtsalt pole, siis ütlevad paljud, et Putinil tuleks oma soovidega ettevaatlikum olla. Kuid Putin ongi algusest peale ettevaatlik olnud.

Kui tema propagandamasin püüdiski Trumpi aidata, siis vaid sellepärast, et Kremlile meeldib Lääne demokraatiad destabiliseerida: kui see edu toob, siis hakatakse Putinit rohkem kartma ja austama. Kuid transformeerida neid emotsioone reaalsetesse eelistesse on hoopis keerulisem kui neid esile kutsuda ja kuigi Putin hakkab selle kallal Trumpiga töötama, on ta ilmselt kuulnud Rolling Stonesi lugu "Sa ei saa alati seda, mida tahad" ("You Can't Always Get What You Want"), mida Trumpi valimismiitingutel tihti mängiti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

46
Tagid:
ettevaatus, retoorika, sanktsioonid, NATO, Donald Trump, Vladimir Putin, maailm, USA, Venemaa