USA riigisekretäriks võib saada Newt Gingrich, kes nimetas Eestit Sankt-Peterburgi eeslinnaks

Eestit Peterburi eeskojaks nimetanust võib saada USA riigisekretär

91
(Uuendatud 14:17 14.11.2016)
Donald Trumpi valimine USA presidendiks ja tema valimiskampaania käigus tehtud avaldused NATO kohta tegid alliansi liikmed, sealhulgas Balti riigid, ärevaks. Ka USA tulevase riigisekretäri valik ei lisa optimismi, Newt Gingrich on nimetanud Eestit "Sankt Peterburgi eeslinnaks" (ingl.k. - Estonia is in the suburbs of St. Petersburg.)

TALLINN, 14. november — Sputnik. Balti riigid ei tea, mida arvata USA vastvalitud president Donald Trumpist. Kohalike võimude põhimure tuleneb vabariiklase valimiskampaania käigus esitatud tingimustest, millal tuleb USA neile sõjalise kallaletungi korral appi. Lisaks võib riigisekretäriks saada Newt Gingrich, kes nimetas Eestit "Sankt-Peterburgi eeslinnaks", kirjutab Financial Times.

"Ta on esimene presidendikandidaat, kes on seadnud kahtluse alla NATO olemasolu ja tema kohustused," räägib Ojārs Ēriks Kalniņš, Läti parlamendi väliskomitee esimees, "Me seisame silmitsi teadmatusega. Mis saab Lätist, mis saab Euroopast, meil pole ainugi, mis rahvusvahelises poliitikas toimuma hakkab."

Läti, Leedu ja Eesti on veerandsajanditaguse taasiseseisvumise järgselt NATO ja Euroopa Liidu liikmeks astumise ja euro kasutuselevõtmisega oma saatuse sidunud Läänega. Kuid nüüd on EL ja NATO saatus esmakordselt muutunud ebakindlaks — selle põhjuseks on Ühendkuningriigi rahvahääletus, mille tulemusena lahkub riik lähiajal Euroopa Liidust ja Donald Trumpi ootamatu valimisvõit USA presidendivalimistel. "Kaks sammast, millel meie julgeolek püsib, on mõranemas," ütles Läti eurosaadik Sandra Kalniete.

"Trump poleks muidugi meie valik olnud. Nagu ka Brexit. Selline sündmuste areng teeb murelikuks. Venemaa paneb Trumpi proovile esimesest päevast alates," ütles Eesti rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse analüütik Kalev Stoicescu.

Kuid kaugeltki mitte kõik Balti riikides ei pea Trumpi ohuks NATO eksisteerimisele. Teiste hulgas teatas Leedu välisminister Linas Linkevičius, et vabariiklased toetavad NATO-t traditsiooniliselt ja jäävad truuks kohustusele Balti ja Ida-Euroopa riike kaitsta. Tema arvates rahunevad kired pärast valimisi maha, kui parteis teadvustatakse, et vastutus nende õlule langeb. Lätis arvatakse, et peamine, mille pärast tuleks muret tunda, ei ole mitte Trumpi plaanid NATO suhtes, vaid võimalik USA ja Venemaa vaheline tehing, mis võib tõstatada küsimuse Moskva mõjusfääridest, leiab Läti kõrge riigiametnik.

Kalniņši sõnul olid Trumpi NATO-teemalistest kommentaaridest palju ohtlikumad USA kongressi esindajatekoha endise eesistuja Newt Gingrichi sisukoht, et Eesti asub Sankt Peterburgi eeslinnas. Gingrich on Ameerika meediaväljaannete teatel üheks kõige tõenäolisemaks kandidaadiks USA riigisekretäri ametikohale. Peaaegu kõik Balti riikides loodavad, et Trump muudab oma NATO-retoorikat.

Kalniete sõnul on Balti riigid käesoleval ajal nagu Berliin külma sõja ajal — kaitseliiniks. "Iga kord ajaloos, kui USA distantseerus Euroopast ja jättis sealsed riigid isekeskis oma suhteid klaarima, lõppes see katastroofiga. Ma loodan, et nad ei tee seda jälle, " ütles Kalniete.

Paanika NATO-s

Praegu valitseb USA NATO liikmelisuse jätkumise osas määramatus ja NATO peasekretäri pöördumine Trumpi poole Guardiani vahendusel võib olla selle kinnituseks.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas, et Lääs seisab silmitsi põlvkonna kõige tõsisemate julgeolekuväljakutsetega ja praegu pole aeg Euroopa ja USA vahelist partnerlust kahtluse alla seada. Lisaks tuletas alliansi peasekretär Trumpile meelde, et NATO tuli USA-le pärast 11. septembri 2001.a. terroriakte appi — see on seni olnud ainuke kord ajaloos, mil allianss rakendas oma põhikirja 5., kollektiivkaitset käsitlevat artiklit.

Stoltenbergi avalduse üksikasjalikum käsitlus materjalis "Stoltenberg Trumpile: Aga mõelge järele. Te mõelge veel!"

Venemaa senaator Aleksei Puškov leiab, et NATO-s valitseb pärast Trumpi valimisvõitu täielik paanika. "Brüsselis on Obama juba unustatud, kõik mõtlevad vaid Trumpist. Ärahirmutatud Stoltenberg püüab ajakirjanduse vahendusel teda veenda NATO-t armastama hakkama. Paanika jätkub," märkis senaator.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova kommenteeris Guardianis ilmunud Stoltenbergi avaldust, tõlkides selle "real politic" keelde: "Publikatsiooni lühikokkuvõte "real politic" keeles oleks järgmine: "Kes hakkab meid nüüd üleval pidama ja meid juhtima? Kes maksab meile marutõve eest, mida me Washingtoni armust põeme? Me läksime selle peale, sealhulgas vägede ja relvastuse paigutamisele oma suveräänsetele territooriumitele rahuajal, välja Ameerika establishmenti pärast," kirjutas Zahharova Facebookis.

"Me vaikime sellest, et tuhanded alliansi riikide sõdurid langesid USA Iraagi avantüüris. Mitte sellepärast, et meil oleks häbi aga sellepärast, millega te meile selle eest tasusite. Ja pange tähele, me olime sellega rahul, me oleksime isegi vähemaga nõus, kui soovite," kommenteeris diplomaat Stoltenbergi avaldust NATO sõduritest ohvrite kohta Afganistanis. Oma tõlke lõpetas Zahharova sõnadega: "Saage ometi aru, me ei taha teilt rebida teie silmil olevat katet, sest siis tuleb meil tunnistada mitte ainult seda, et me oleme reaalsustaju kaotanud, vaid ka seda, et me oleme alasti. Igavesti, loodan, teie NATO peasekretär."

91
Tagid:
riigisekretär, NATO, Newt Gingrich, Jens Stoltenberg, Donald Trump, Sankt-Peterburg, USA, Balti riigid