Politoloog ja Venemaa valitsuse juures asuva rahandusülikooli dotsent Gevorg Mirzajan

Trump võib jätta Balti riigid ja Ukraina Venemaa "haldusalasse"

233
(Uuendatud 11:40 07.04.2017)
Kuidas Donald Trumpi valimine USA presidendiks mõjutab NATO-t ja kelle vastutusalasse jäävad endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid, arutleb politoloog ja Venemaa valitsuse juures asuva rahandusülikooli dotsent Gevorg Mirzajan.

Gevorg Mirzajan

Donald Trumpi valimisvõiduga tekkis Venemaal ja USA-l võimalus reguleerida olukord postnõukogude ruumis, kui nad muidugi kokkuleppele jõuavad.

Küüditama ei hakata

Donald Trumpi valimisvõit tekitas kõikides politoloogides segaseid tundeid. Ühest küljest toob see haige Ameerika "stabiilselt raskest veelgi raskemaks progresseeruvast seisundist" välja. Teisest küljest on ebaselge, millises suunas nimelt, kas ravi saab jätkata ambulatoorselt või tuleb seda teha reanimatsioonis. Moskvat huvitab tulevase administratsiooni poliitika postsovjetliku ruumi suhtes.

Kuidas muutub USA suhtumine Venemaa vastutusalasse? Loomulikult on tõenäoline, et see ei muutu üldse. "Trumpi valimisseelne programm oli väga kriitiline nii Baltimaade, kui ka Ukraina suhtes. Kuid kas tal lastakse see ka ellu viia? Siin saab palju sõltuma Bushi-aegsetest uuskonservatiividest (Näiteks John Boltonist, kellele ennustatakse kõrget ametikohta Riigidepartemangus). Ja kui Trumpi ümber saab olema Bushi aegne meeskond, siis ei ole pingete lõdvenemist oodata," arvab Valdai klubi programmidirektor Oleg Barabanov.

Ilmselt muutused siiski tulevad, kuid mitte kriitilised. Ainuüksi Venemaa soosingu saavutamiseks ei hakka Ameerika loomulikult oma liitlastest loobuma. Balti riigid võivad rahulikud olla: jah, Donald Trump ähvardas nad Aafrikasse küüditada (kui nad venelaste kõrval elatud ei saa), kuid vabariiklasest president vaevalt niivõrd radikaalsete sammude peale välja läheb.

Ei hakka ta ka NATO-t laiali ajama, mis (Leedu, Läti ja Eesti arvates) on ainsaks jõuks, mis ei lase Venemaa "rohelistel mehikestel" end Balti mere kallastel sisse seada.

Parimal juhul Trump vaid korrastab organisatsiooni pisut, püüdes tema efektiivsust suurendada. Muuhulgas korrigeerib ta alliansi venemaavastast kallet vastutegevuse suunas reaalsetele ohtudele, kasvõi võitlusele sellesama, Venemaal ja paljudes teistes tsiviliseeritud riikides keelatud terrorirühmitusega "Islamiriik".

Ja just siin tekib ruumi määramatusele. NATO iseenesest ei ole Venemaa vaenlane. Probleem oli selles, et allianss kujundas agressiivse Venemaa-vastase käitumisjoone, püüdis konsolideeruda ja kultiveerida müstilist Venemaa ohtu. Moskva hakkab kahtlemata nõudma Trumpilt Venemaa-vastaste sammude lõpetamist, kuid need nõudmised peavad olema tasakaalukad ja käima üksnes reaalsete russofoobsete sammude kohta.

Näiteks lõpetada raketitõrjesüsteemi elementide paigutamine Ida-Euroopasse ja Venemaa peamise vaenlasena sissekirjutamine NATO programmilistesse dokumentidesse. Balti riikidesse täiendavate NATO vägede paigutamine ei ole Venemaa vastane samm selle sõna tegelikus tähenduses ega peaks seetõttu olema Trumpis pettumise põhjuseks.

Tuletan meelde, et NATO kirdetiib on alati olnud sõjalis-poliitiliselt nõrgalt kaitstud ja alliansi kaitseplaanides oli sõja korral ette nähtud nende alade kiire hõivamine Venemaa vägede poolt. See aga kohutas väga kohalikku elanikkonda — tegelikult tehti neile selgeks, et NATO võib oma põhikirjalise kohustuse täitmata jätta ja Balti riigid lihtsalt Venemaale jätta. Sellest tulenevalt aga kasutasid alliansi piisavate sõjaliste garantiide puudumist alati natsionalistlikud poliitikud Venemaa vastase hüsteeria õhutamiseks.

Lääneriikide väikeste väeüksuste paigutamine rahuldab absoluutselt kõiki pooli. Balti riigid said Ameerika-Euroopa riikide sajaprotsendilise sekkumise garantii potentsiaalse konflikti korral. NATO üksustest saavad omamoodi ohvritalled — oma sõdurite hukkumise korral ei saa allianss Baltimaade okupeerimisele lihtsalt niisama silmi sulgeda. Venemaa saab aga vastu venevastase hüsteeria vaibumise Balti riikides, mis on avaldanud negatiivset mõju Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelistele läbirääkimiste protsessile.

Aeg on vastutust kanda

Mis puutub aga Ukrainasse, kõige teravamalt püstitatud küsimusse Venemaa-Ameerika suhetes, siis siin tasub oodata vähemalt, kui mitte suhete paranemist, siis vähemalt loobumist olukorra edasisest eskaleerimisest. Seda nii objektiivsetel, kui ka subjektiivsetel põhjustel.

Subjektiivsest küljest tuleb ukrainlastel nüüd oma sõnade eest vastutada. Kellelegi pole saladuseks, et Donald Trump on saanud Ukraina sisepoliitilise propaganda koostisosaks. Märgatav osa Ukraina poliitikuid kritiseeris vabariiklaste presidendikandidaati valimatute väljenditega alustades "Putini marionetist" ja lõpetades "hullumeelsega". Seega Ukraina aktivistid esiteks, kogusid punkte oma sisepoliitilises mängus, teiseks, võimendasid Venemaa-vastast propagandat (mis nende arvates on parim viis ühiskonna konsolideerimiseks) ja kolmandaks, püüdsid Clintoni meeskonna silmis kannuseid teenida.

Õnnetuseks sai nende "peksupoiss" presidendiks ja aadlimeestele jäid tühjad pihud. Esiteks selles mõttes, et nüüd tuleb oma sõnu kuidagi nivelleerida ja Donaldi käest vabandust paluda. Oma postituste kustutamisest sotsiaalvõrgustikes siin ei piisa. "Oma psühholoogiliselt tüübilt on Trump alfa-isane ja seepärast suhtub ta enda aadressil tehtud solvangutesse väga valuliselt. Talle kantakse kahtlemata ette Porošenko ja Avakovi avaldustest ja see Trumpi suhtumisele Ukrainasse soojust ei lisa," leiab ajaloolane ja politoloog, Valdai rahvusvahelise diskussiooniklubi programmidirektor Oleg Barabanov.

Tegelikult ongi poliitikud, kes Trumpi massilisest mustamisest eemal seisid, juba hakanud olukorda tagasi võtma. Mihhail Saakašvili loodab oma uue opositsioonilise tegevusega silma paista. Obama administratsioon ei pannud teda eriti tähele, ehk nüüd Trump siis märkab? Eriti arvestades Ameerika miljardäri ja Gruusia endise pagendatud poliitiku omavahelist isiklikku tutvust. Teiseks saab Ukraina nahutada ka sellepärast, et Kiievi suhtumises Minski lepetesse tehti osaliselt panus Hillary valimisvõidule.

Faktiliselt tegutses Parošenko põhimõttel "tuleb kuidagi need paar kuud vastu pidada". Ukraina liidrid saboteerisid avalikult Minski leppeid, talusid jäärapäiselt EL ja Venemaa survet, sest olid veendunud, et pärast proua Clintoni tulekut status quo muutub. Ja et uute jõuvahekordade tekkides rivistab Ameerika kõik asjaosalised valvelseisangusse, karmistab järsult oma poliitikat Venemaa suhtes, vabastab Ukraina föderaliseerimise vajadusest ja riigis käiva kodusõja lepingulisest lõpetamisest.

Võimalik, et Hillary olekski seda teinud, kuid Trumpil on hoopis teistsugune nägemus tulevastest suhetest Venemaaga. Nadežda Savtšenko palve "säilitada ja isegi tugevdada sanktsioone Venemaa vastu, sest see riik tunnistab vaid toorest jõudu," jätab ta ilmselt tähelepanuta.

Moskvat on Trumpile vaja paljude välispoliitiliste probleemide lahendamiseks, alustades Süüriast ja lõpetades Hiinaga. Temaga tüli kiskuda ei ole kasulik ja halvemal juhul autoriseerib ta vaid vananenud lahingurelvastuse tarnimise Ukrainale. Sedagi vaid selleks, et Kongressile meele järele olla. "Trump on häälestatud lepingulistel põhimõttel rajanevatele suhetele Venemaaga. Kui selline tehing sõlmitakse, siis jääb postnõukogude ruum Venemaa vastutusalasse. Erinevalt Süüriast, Hiinast, Ladina-Ameerikast, mis jäävad USA vastutusalasse," ütles Barabanov.

Tähtis moment: Trump on erinevalt Clintonist valmis tunnistama postnõukogude ruumi Venemaa vastutusalana ja arvestama tema huvidega. Kui Donald Trumpil õnnestub Vladimir Putiniga kokku leppida, siis tehakse tehing ära ja Venemaa-Ameerika suhetel tekib võimalus koomast välja tulla. Kuid kui pooled kompromissile ei jõua (jäärapäisuse, usalduse puudumise, Kongressipoolse saboteerimise tõttu), siis jätkab Trump Moskva heidutamise liini kogu pikki Venemaa piiri kulgevas ruumis. Ajalooline võimalus lastakse käest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

233
Tagid:
reguleerimine, postnõukogude ruum, NATO, Donald Trump, USA, Ukraina, Balti riigid, Venemaa
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega