ISIS-e islamivõitlejaid

Islamivõitlejatel palutakse Mosulist Süüriasse kolida

66
(Uuendatud 18:53 09.11.2016)
Villem Rooda
Iraagi armee ja tema liitlased – USA juhitavad koalitsiooniväed püüavad ISIS-e islamivõitlejaid Mosulist naaberriiki Süüriasse suruda. Seal peaksid nad täiendama sealsete islamivõitlejate ridu, kes tõrjuvad Assadi armee ja Venemaa lennuväe pealetungi.

Villem Rooda, NSV Liidu kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse kõrgem ohvitser-analüütik erus

Iraagi valitsusvägede ja USA juhitavate liitlasvägede pealetung Mosulile on ajastatud väga täpselt. Washington on eelkõige huvitatud naaberriigis Süürias valitseva režiimi langemisest. Selleks on aga tarvis, et ISIS-e põhijõud võitleksid valitsusrežiimi vastu Süürias. Pealetungiga Mosulile loodetaksegi, et pärast sealsete ümberkaudsete külade hõivamist ei hakka ISIS enam Mosuli eest võitlema, vaid taandub Süüriasse, tugevdades oma sealseid jõude. Just see praegu põhiliselt toimubki.

Oma jõudude tugevdamist Süürias on ISIS-el tõepoolest väga vaja. Pea kaks kuud kestnud kurdide pealetung Põhja-Süürias on vaatamata ISIS-e tugevale vastupanule ja õhutoetuse praktilisele puudumisele olnud edukas. Kui harvad õhulöögid välja arvata, on kurdid suutnud hõivata 17 suurt asundust ja suuri maa-alasid vaid tänu oma oskuslikule sõjategevusele ja võitlejate isiklikule vaprusele.

Sama ajal on pealetungi alustas ka Türgi, kes ainsana Iraagis ja Süürias paiknevatest NATO riikidest viis pealetungivate Süüria valitsusvastaste mässuliste toetuseks lahingusse ka oma tankid ja soomusjalaväe.

Türgil on Süürias oma huvid. Ankarale on äärmiselt vastumeelt, kui kurdid vallutaksid Süürias ISIS-e käest Türgi piiri äärsed alad ja ta tahaks, et need jääks Süüria valitsusvastaste kontrolli alla, keda Türgi on nagunii kogu aeg toetanud. Kurde Türgi ei usalda, sest kurdidega asustatud Türgi territooriumilt on pikka aega peetud võitlust Ankara valitsuse vastu, kuni terroriaktideni toimepanemiseni välja. Seega on Türgi eesmärk tõrjuda küll ISIS Süüria mässulisi toetades oma piirialadelt välja, kuid nii, et nii sinna ei pääseks kurdid.

Mosul kavatsetakse ära võtta ilma lahinguta

Kõik ISIS-ega võitlevad pooled, peale Venemaa, kes toetab valitsusrežiimi, on huvitatud ISIS-e sõdimisest Süüria valitsusvägede vastu, et need välja kurnata ja parandada Süüria mässuliste, neid toetava Türgi ja USA juhitava NATO koalitsiooni positsioone. Seepärast ei soovita Mosulis Aleppo stsenaariumi, kus ISIS osutub Venemaa lennuväe toetusel peale tungivatele valitsusvägedele visa vastupanu, kasutades ära ajaloolise linna tiheehitust ja inimkilpi tsiviilelanikest, kellel ei lubata Ida-Aleppost humanitaarkoridoride kaudu lahkuda.

Selline sõjategevus toob kaasa suuri purustusi ja tsiviilohvreid ning võimaldab Süüria valitsust ja Venemaad süüdistada sõjakuritegudes tsiviilelanike vastu.

Kui ISIS hakkaks Mosulit kaitsma sama meeleheitlikult kui Aleppot, korduks sealgi sama. Seda püütakse igati vältida, sest siis ei saaks sealsetes purustustes ja ohvrites süüdistada Venemaad. Nii tehaksegi kõik võimalik, et veenda ISIS-st Mosulist lahkuma. Pealetungivaid kurde ja jeziide (antiikajast pärineva Lähis-Ida monoteistliku usundi jezidismi järgijad — toim.), kelle üksused tungivad peale Süüria suunalt, keelitatakse ISIS üksustele lahkumiskoridore jätma ja vastavalt sellele korraldatakse ka toetuslööke õhust.

Paistab, et ISIS on seda juba hakanudki kasutama. ISIS-e käes olevate vangide ja seksiorjade vabastamist organiseeriv Abdullah Khalaf kritiseerib teravalt kujunenud olukorda, mis tema hinnangul on juba võimaldanud Mosulist lahkuda ISIS kõrgemal juhtkonnal. Välja on viidud palju vara ja lunara saamise perspektiiviga vange. Islamivõitlejad liiguvad Iraagist Süüriasse peamiselt Deir ez-Zori provintsi kaudu ja ületavad piiri Al-Bukamali linna juures. Iraagi kaitseminister Khaled al-Obaidi on varem teatanud, et "kalifaadi" liidrid on koos oma perekondadega riigist üle piiri Süüriasse lahkunud.

Sunniitidest islamivõitlejad Mosulist ei lahku

Esialgu on aga ebaselge, kas õnnestub saavutada ka peaeesmärk, et ISIS Mosulist lahkuks. Tõenäoliselt muudab 6000-8000 pühasõdalast mõne kaitselahinguteks sobivama Mosuli linnaosa siiski uueks Aleppoks ja Süüriasse lahkub vaid 2000-2500 islamivõitlejat.

Põhjusi on piisavalt. Esimene seisneb selles, et kui Mosul vastupanu ei osuta, viivad ka kurdid ja jaziidid oma üksused Süüriasse võitluseks ISIS-e vastu. Pealegi saavad nad suure täienduse Mosulist ja selle ümbruses vabastatud küladest nii ISIS-ele kättemaksu ihkavate kurdide, jeziidide, kui ka sunniitidest araablaste näol, kes ei soovi võidelda šiiitide juhitud Iraagi valitsusvägedes.

Iraagis on võimul okupatsioonijärgselt võimule upitatud Nuri al-Maliki grupeering, kes on kasutanud Iraagis šiiitide usulis-poliitilise ülemvõimu kehtestamiseks üsana jõhkraid meetodeid ja sunniite terroriseerinud.

Kuna eurooplased teavad Iraagis toimuvast üsna vähe, sest Maliki on lojaalne USA-le, siis tema režiimist USA mõjusfäärides, kuhu kuuluvad Baltimaad ja Ida-Euroopa, eriti ei räägita ja infot tsenseeritakse ka teistes NATO suurriikides. Seetõttu on infot Iraagis valitsevast kaosest üsna vähe. Teateid Süüriast, eriti Assadi režiimi ja Venemaa suhetest kontrollitakse samuti.

Mitte vähem oluline Mosuli sündmuste analüüsi seisukohalt on asjaolu, et Iraagi šiiitide valitsuse vägivallapoliitika tõttu ISIS-e ridadesse astunud sunniidid ei soovi võidelda mitte Süüria valitsusvägede, vaid Iraagi valitsusvägede ja valitsuse heakskiidul loodud šiiitidest rünnakrühmade vastu.

Esimesed signaalid ISIS-e kavatsustest Mosulit siiski viimse võimaluseni kaitsta on juba olemas. ISIS on hakanud šiiitidest elanikkonda kinni pidama ja paigutama neid "kaitsetsooni" hoonetesse. Sinna koondatakse ka vange, keda ei evakueerita ja varasid, mis kõik viitab soovile alustada "inimkilbi" varjus linnalahingut. Kas see ka teoks saab, selgub lähiajal.

Lootust, et ISIS Mosulist lahkub, tugineb peamiselt sellele, et seda soovivad need mõjukad jõud, kes on ISIS-t kogu aeg varjatult rahastatud ja varustanud. Nende põhihuvi on tõugata ISIS-e abiga võimult Süüria president Bashar Assad. See on aga antud olukorras risti vastu Venemaa huvidele.

Ilma Assad'ita võib riik kaosesse vajuda

Tuleb tunnistada, et Venemaa toetus lubab Assadi režiimil võimul püsida ja isegi ISIS-e ja opositsioonijõudude vastases sõjategevuses edu saavutada. Moskva lähtub sellest, et Assadi režiim on hetkel ainuke võimalus, kuidas vältida riigi kaosesselangemist. Vaatamata kõigele kujutab Assadi režiim endast praegu kõige tugevamat ja organiseeritumat jõudu käimasolevas konfliktis, mis kontrollib ka suuremat osa riigi territooriumist.

Kui Assad võimutüüri juurest kõrvaldada, on tulemus ettearvamatu. Assadi võivad asendada mitu omavahel kisklevat mässuliste gruppi. Pole võimatu, et sel juhul asendab Assadi riigitüüri juures peagi ISIS.

Euroopa Liit on nii diplomaatilis-poliitiliselt, kui ka sõjaliselt regioonis üsna võimetu. Tugevaim jõud piirkonnas on kahtlemata USA, kes püüab olukorda Süürias kontrollida ja kureerida. Tema ainsaks takistuseks selles on Assadi režiim ja teda toetav Venemaa. ISIS on seni olnud USA jaoks teisejärguline probleem, mis vähemalt osaliselt rajaneb lootusel, et ISIS nõrgestab oluliselt president Assadi režiimi. See on vastuolude peasõlmpunkt.

Lähipäevade sündmused Aleppos ja Mosulis näitavad, kas sõjategevus astub uude, palju otsustavamasse faasi või on tõesti eesmärgiks purustada ISIS ja siis üritada uuesti saavutada rahu teiste konfliktipoolte vahel.

Toimetuse seisukoht ei pruugi kokku langeda autori seisukohaga.

66
Tagid:
kaos, riik, sõda, ISIS, Abdullah Khalaf, Bashar al-Assad, Mosul, Iraak, USA, Venemaa, Türgi, Süüria