Koolipoiss, illustratiivne foto

Euroopa tõstab vähehaaval kulutusi haridusele

14
(Uuendatud 17:23 09.11.2016)
Esimest korda viimaste aastate jooksul sai Euroopa endale lubada kergitada pisut kulutusi haridusele. Samal ajal jätkavad mõned riigid, sealhulgas Eesti, koolidele ja ülikoolidele suunatud kulutuste kärpimist.

ТАLLINN, 9. november — Sputnik. Eesti on mitmete teiste EL-i riikide seltskonnas sattunud nende riikide nimekirja, kes oma eelarves hariduskulusid kärbivad. Vastavad andmed avaldab Euroopa Komisjon.

Esimest korda viimaste, majanduskriisist tasapisi väljumise aastate jooksul on EL-i riigid suutnud suurendada kulutusi haridusele. Kuid jutt on siin ainult statistilisest, liidu peale keskmisest kulutuste kasvust, samas kui mitmetes riikides, kaasa arvatud Eestis kulutusi koolidele ja teistele haridusasutustele kärbitakse.

Euroopa Komisjoni 7. novembril avaldatud andmetel kasvasid riigieelarvelised kulutused haridussüsteemile liidus tervikuna 2014. aastal 1,1% võrra. Brüssel opereerib kahe aasta taguste andmetega, omamata nähtavasti sellekohast värskemat statistikat. Kuid hariduskuludel on säärane eripära, et nende vähendamist ühel aastal on järgneva tõstmisega tegelikult võimatu kompenseerida.

Euroopa sörgib sabas

Bulgaaria, Ungari, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia suurendasid oma hariduskulusid viie ja enama protsendi võrra, nagu teatatakse Brüsseli poolt avaldatud ülevaates. Kuid eelarveliste hariduskulude vähendamine Austrias, Belgias, Horvaatias, Küprosel, Eestis, Soomes, Kreekas, Itaalias, Lätis ja Sloveenias „langetasid" kogu liidu näitaja ligikaudu 1%-ni. Teistest enam hoiavad koolide pealt kokku Küpros, Horvaatia ja Sloveenia.

„Kahjuks kahandasid mõned valitsused 2014. aastal oma eelarvelisi hariduskulusid, millega on seletatav mõningane ebamäärasus EL-is toimuva üldpildis," ütles ajakirjanikele EL-i haridusvolinik Tibor Navracsics, keda tsiteerib eeskätt väljaanne Euobserver. „Sellegipoolest annab haridusele suunatud kulude kasv meile mõningast lootust, kuivõrd, nagu te ilmselt teate, Euroopa Liidu haridussüsteem tervikuna sörgib teiste maailma paikkondade sabas".

EL seab liikmesriikide ette haridusvaldkonnas küllaltki ambitsioonikad sihid. Ennekõike plaanitakse 2020. aastaks vähendada 10 protsendini nende laste osakaalu, kes erinevatel põhjustel on sunnitud haridustee enneaegu pooleli jätma. Möödunud aasta seisuga moodustas see näitaja EL-is keskmiselt 11%, mis on mõnevõrra parem 2014. aasta tulemustest (11,2%).

Palju kulutatakse põgenike lastele

Volinik Navracsicsi sõnade kohaselt investeerivad paljud liidu riigid praegu hiigelsuuri summasid möödunud aastal Euroopasse saabunud tuhandete ja tuhandete pagulaste elujärje sisseseadmiseks. Umbes 30% enam kui 1 miljonist immigrandist on lapsed ja alla 18-aastased alaealised. Järelikult tuleb neil kooli minna, mis nõuab vastuvõtvatelt riikidelt üsna suuri väljaminekuid.

Saksamaa, nagu ütles EL-i volinik, arutab praegu kava värvata täiendavalt ligikaudu 40 00 õpetajat ja sotsiaaltöötajat, kes peavad hakkama tegelema Saksamaal elama asunud pagulastega. „Soome aga on sunnitud suurendama kulutusi toetusteks omavalitsustele, kes on kohustatud korraldama ettevalmistusklasse migrantide perede lastele. Belgia suurendab kulutusi algkooliklasside loomiseks ja täiendavale hulgale keeleõpetajatele," ütles volinik Navracsics, tuletades meelde Euroopasse ilma täiskasvanud saatjateta saabunud laste probleemi.

Eesti on edukate nimekirjas

Eestit Euroopa Komisjoni eksperdid üldiselt kiidavad koolis edasijõudmatute õpilaste väikese protsendi eest ja perekondade sotsiaalmajandusliku seisundi marginaalse mõju eest laste haridustasemele. Teiste sõnadega, leitakse, et vähekindlustatud vanemate lastel on enam-vähem samad võimalused hea hariduse saamiseks, mis on ka nende eakaaslastel jõukatest peredest. Brüssel märgib ühtlasi, et Eesti paistab silma EL-i ulatuses ühe kõige kõrgema näitajaga alaealiste ja noorte kaasatusest kesk- ja kõrghariduse süsteemi.

Veel kiidetakse pideva, niinimetatud „elukestva õppe" programmi edendamise eest. Kuid osutatakse vajadusele tõsta õpetaja elukutse atraktiivsust (see tähendab, et vihjatakse pedagoogide madalale palgatasemele) ja vajadusele vähendada vahet vene- ja eestikeelsete koolide õpilaste koolituse kvaliteedis.

14
Tagid:
haridussüsteem, kulu, haridus, põgenik, Euroopa Komisjon, Tibor Navracsics, Eesti, EL