Võimuvahetus võib tähendada muutust riigi suhtumises gaasiprojekti Nord Stream 2

Eesti võib muuta oma suhtumist Nord Stream 2-sse

92
(Uuendatud 18:09 08.11.2016)
Eesti loobumine põhimõttelisest vastuseisust Nord Stream 2 projektile võib muuta jõudude tasakaalu seda gaasiprojekti toetavate ja selle vastaste riikide vahel.

ТАLLINN, 8. november — Sputnik. Vasakpoolsete erakondade võimalik võimuletulek Eestis, kes ei pruugi võtta Venemaad enam üksnes potentsiaalse vaenlasena, võib tähendada muutust riigi suhtumises ka gaasiprojekti Nord Stream 2. Valitsuse kukkumine võib muuta jõudude vahekorda EL-i riikide vahelises konfliktis vene gaasijuhtme Nord Stream 2 pärast. Varem oli Tallinn paljude teiste Ida-Euroopa riikide hulgas kategooriliselt selle projekti vastu, kinnitades, et see on vastuolus liidu huvidega ja toob kaasa suuri kahjumeid Ukrainale.

Tänavu kevadel andis Eesti valitsus omapoolse allkirja Euroopa Komisjoni kirjale, mis sisaldas üleskutset tõkestada gaasijuhtme Nord Stream 2 paigaldamine. Üheksa Ida-Euroopa riigi arvates kannab see projekt „endas geopoliitilise destabiliseerimise ohtu". Sel kombel on Eesti valitsus sidunud end teatud kindlat sorti kohustusega võidelda uue gaasijuhtme projekti vastu.

Vasakpoolne valitsus võib olla tublisti konstruktiivsem

Uue valitsuskabineti suhtumist gaasijuhtme projekti on esialgu raske ennustada. Ilmne on vaid see, et üheks valitsuskabineti lõhenemise väljaöeldud põhjuseks sai rahulolematus valitsuse välismajandusliku tegevuse tulemustega. Kuivõrd Eesti ei ole mitte mingil kujul tehnilisest ega muust vaatevinklist Nord Stream 2 projektiga seotud, määras valitsuse suhtumise sellesse nimelt Reformierakonna seisukoht, mis kuni kriisini etendas valitsuskabinetis peamist rolli.

Eesti, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari peaministri ning Leedu presidendi allkirjastatud pöördumises Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile väljendatakse vastuseisu Nord Stream 2 projektile
© Sputnik / Алексей Куденко

Eesti valitsuse vahetus ja ministrite vältimatu „nihkumine vasakule" võib tähendada valitsuse seisukohtade muutumisi paljude Euroopa Liidu riikide jaoks konfliktsetes küsimustes. Suhtumine Nord Stream 2 projekti peegeldab ka Tallinna positsiooni vastastikustes suhetes Venemaaga, keda uus valitsus võib-olla ei käsitagi enam tingimata vaid potentsiaalse vaenlasena. Igal juhul annavad oletatavate uute ministrite varasemad väljaütlemised alust sellise järelduse tegemiseks. Kuid Eesti loobumine tingimusteta vastuseisust gaasijuhtme projektile lõhub tema vastaste ridade ühtsust.

Gaasijuhe lahutas Euroopa kahte leeri

Seni ainult paberil seisev gaasijuhe Nord Stream 2 sai Ida- ja Lääne-Euroopa huvide järjekordse kokkupõrke põhjuseks. Lääs kavatseb läheneda vene maagaasitarnete suurendamisele täiel määral pragmaatiliselt, seda tingimusel, et need ei lähe vastuollu mingitegi EL-i reeglitega. Ida-Euroopa, kaasa arvatud Baltimaad, opereerides peamiselt poliitiliste, aga ka russofoobsete argumentidega, püüab peatada projekti niigi aeglast edasiliikumist mööda EL-i võimuorganeid. 

Ses suhtes on piisavalt kõnekas Euroopa Parlamendi Poola saadiku Jacek Saryusz-Wolski arvamus, mille avaldas väljaanne Euractive. Poola majandusteadlane, olles vastu Euroopa Komisjoni otsusele avada vene Gazpromile täielik ligipääs saksa gaasijuhtmele, arutleb peamiselt „Saksamaa sõltuvuse kasvu" üle vene gaasitarnetest ja venelaste poolt „gaasi väljapressimise" vältimatuse üle.

Kuid juba novembri algul teatati gaasijuhtme Nord Dtream 2 projektiga just vahetult seotud Põhja-Euroopa riigijuhtide kohtumisel Kopenhaagenis, et Rootsi, Taani ja Soome, kelle territoriaalvetest gaasitrass peaks läbi kulgema, langetavad otsuse vastavalt oma riigi seadustele. Kuid mõistes olukorra poliitilisi motiive, veeretavad nad vastutuse lõpliku otsuse eest Brüsseli õlgadele. „(Sellel projektil) on geopoliitiline mõõde ja seetõttu peame me tingimata teadma, millise hinnangu annab sellele Euroopa Komisjon," ütles esmajoones Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen.

Las Brüssel võtab vastutuse

Rootsi on juba asunud Gazpromi taotlusi vaagima, teised, nagu loota võib, saavad samalaadsed läkitused tuleva aasta alguses.

Põhja-Euroopa ja Baltimaade riigijuhtide kohtumisel ei esinenud Taavi Rõivas enam kategooriliselt projekti vastu, korrates Põhjamaade valitsusjuhtide eeskujul, et otsustamine jäetakse Euroopa Komisjoni hooleks, kes peab kindlaks tegema, „kas see projekt on vasvuses EL-i põhimõtetega".

Vaatlejad märkisid, et Balti riigid kardavad Brüsseli toetusest ilma jääda, kuna sel juhul veenavad Venemaa ja Saksamaa ühisel jõul piirkonna riike andma oma nõusolek gaasijuhtme ehitamiseks.

Aga nagu teada, väldib Euroopa Komisjon otsuseid, mis lubaksid või keelaksid mistahes eraettevõtete projektide teostamist. Lisaks sellele, nagu nentisid Rootsi ja Taani valitsusjuhid, teevad venelased ja sakslased nende äraütlemise korral Gazpromile gaasijuhtme projekti lihtsalt ümber ja jätkavad seda vastavalt Taani ja Rootsi majandus-territoriaalvetest mööda minnes. Sel viisil võib gaasijuhtme veealune osa üldse väljuda EL-i jurisdiktsiooni alt.

92
Tagid:
võimutulek, vasakpoolsed erakonnad, gaas, Nord Stream 2, Brüssel, Euroopa, Eesti, EL, Venemaa
Teema:
Nord Stream 2 (143)
Samal teemal
Nord Stream 2 omanikfirmad loobusid ühisfirma loomise plaanist
USA kavatseb uued gaasitoruprojektid läbi kukutada
Nord Stream 2 ehitus algab 2018. aastal
Kerry: Nord Stream-2 on ohtlik Ida-Euroopale ja Ukrainale
Poola president kritiseeris EL-i
Kelle taktikepi all mängivad Nord Stream-2 vastased
Baltimaade peaministrid kohtusid Riias
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega