Keskkonnaminister Marko Pomerants

Pomerants: Pariisi leppe jõustmine nõuab tegevusi

13
(Uuendatud 11:54 04.11.2016)
Keskkonnaminister Marko Pomerants rõhutas, et reedel jõustuv ülemaailmne Pariisi kokkuleppe nõuab konkreetsete tegevustega alustamist.

TALLINN, 4. november — Sputnik. „On väga hea, et Pariisi kokkuleppe jõustumiseni jõuti niivõrd kiiresti, kuid on selge, et selle jõustumisest üksi ei piisa, vaja on ka tegusid. Inimese panus kliimamuutustesse on märkimisväärne ning ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel võimendub see veelgi. Peame kõik muutma oma suhtumist ning üle minema keskkonnasõbralikumale majandus- ja käitumismudelile," vahendas BNS Pomerantsi sõnu.

Möödunud aasta detsembris sõlmitud ning reedel jõustuva Pariisi kokkuleppe järgi peavad riigid hakkama vähendama oma tekkivate kasvuhoonegaaside koguseid. Kokkulepe tuleb riikidel ratifitseerida, praeguseks on seda teinud 94 riiki, Eesti ratifitseeris leppe 31. oktoobril.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Константин Чалабов

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Hinnangud näitavad, et see eesmärk on täidetav ning poliitikasuundade rakendumisel väheneb kasvuhoonegaaside heide aastaks 2050 enim energeetikas ja tööstuses, seejärel transpordis, vastavalt 67 ja 52 protsenti.

„Üleminek uuele mõtte- ja tegutsemismallile ei peagi kerge olema, aga lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik. Keskkond saab olema puhtam ja inimesed seeläbi tervemad, ressursse kasutatakse mõistlikumalt ning enamjaolt teevad uued lahendused inimeste elu ka mugavamaks. Planeet Maa elanikud peavad mõistma, et ressursid on piiratud ja senine pillav eluviis peab lõppema," selgitas Pomerants.

Järgmisel nädalal algab Marokos Marrakechis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 22. konverents (COP22), mille eesmärk on kokku leppida Pariisi kokkuleppest tulenevates jätkutegevustes. Konverentsi teemade seas on kliimamuutustega kohanemine, kliimamuutuste leevendamine, tehnoloogia areng, võimekuse suurendamine ja kaotuse ning kahju käsitlemine.

195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

13
Tagid:
kliimalepe, Keskkonnaministeerium, Marko Pomerants, maailm, Eesti