Varahommikune lumetorm põhjustas üle Eesti mitmeid liiklusõnnetusi

Lumetorm on põhjustanud üle Eesti mitmeid liiklusõnnetusi

41
(Uuendatud 15:52 02.11.2016)
Varahommikune lumetorm põhjustas üle Eesti mitmeid liiklusõnnetusi ja politsei palub liiklejatel olla väga tähelepanelik, valida teeoludele vastav sõidukiirus ning hoida pikivahet.

TALLINN, 2. november — Sputnik. Harjumaal on juhtunud paarkümmend liiklusõnnetust, kus osapooled on saanud omavahel kokkuleppele ning kannatada pole keegi saanud, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile. Maanteedel on toimunud suuremad liiklusõnnetused, kus on ka liiklejad viga saanud.

Kella 8.30 paiku kaotas sõiduauto Tallinna — Tartu maantee 7. kilomeetril juhitavuse ning sõitis vastu bussi ning veokit. Liiklusõnnetuses said vigastusi autos olnud üheksa-aastane laps ja 35-aastane naine.

Kella 9.30 paiku sõitis Jägala — Käravete maantee 35. kilomeetril sõiduauto teelt välja kraavi. Autos olnud kaks inimest said kergelt viga. Õnnetusest teatanud naine võttis kannatanud kiirabi saabumiseni enda autosse sooja.

Kella 10 ajal paiskus Tallinna — Pärnu — Ikla maantee 17. kilomeetril Saue poole liikuv Renault väikebuss katusele. Esialgsetel andmetel polnud neljal autos viibinud inimesele turvavöö kinnitatud. Kolm reisijat said viga, neist üks toimetati haiglasse. Sõidukil olid all talverehvid, millest üks oli liialt kulunud.

Tartumaal on olukord liikluses valdavalt rahulik, kuigi on ette tulnud kergemaid liiklusõnnetusi. Pisut enne kella seitset teatati teehooldusmasina ja sõiduauto kokkupõrkest Tartus Narva maanteel. Sõiduauto juht ei arvestanud libedusega ja ei jõudnud hoogu aegsasti maha pidurdada ning sõitis külge traktori taga olnud kastile.

Politseile on laekunud Tartumaal teateid mitmest väiksemast manööverdamiste käigus juhtunud kokkupõrkest ning kahel korral on juhid sõitnud maha liiklusmärgi. Puhja vallas sõitis sõiduauto VAZ libeduse tõttu teelt välja, hommikul kella 6.30 paiku libises Tartus Vabaduse puiesteel linnaliinibuss vastu puud. Nendes õnnetustes keegi viga ei saanud.

Ülejäänud Eestis on ette tulnud kergemaid plekimõlkimisi, kus sõidukites viibinud inimesed jäid terveks ja juhid olid õnnetuse põhjuste osas üksmeelel.

„Igal aastal põhjustab esimene suurem lumesadu liikluses mõnepäevase kaose. Paljud juhid lükkavad talverehvide vahetamise edasi ning on esimese lumesaju langedes tõsises hädas. Kui sõidukil ei ole all talverehve, tasub praeguse ilma korral sõit ära jätta või paremate oludeni edasi lükata. Seni kuni sõidukil pole sügavama mustriga rehve, tuleks sihtpunkti jõudmiseks kasutada ühistranspordi või talverehvidega autot omava sõbra abi," soovitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Loigo sõnul on juba hommikul mõistlik arvestada sellega, et nii auto puhastamisele kui ka teekonnale kulub tavapärasest rohkem aega.

„Kindlasti peab puhastama sõidukituled, klaasid ja katuse. Vaid sel juhul näeb sõidukijuht, mis liikluses toimub ning tema autolt paiskuv lumi ei muutu teistele ohtlikuks. Igal juhul tuleb hoiduda kiirustamisest ja kõik pöörded, reavahetused ja teised manöövrid tuleks sooritada rahulikult ning nende ohutuses veendununa."

„Keerulistes ilmastikutingimustes on aga kõige olulisem säilitada rahulik meel ja näidata head hoolivust ja mõistmist ning mitte taga ajada oma eesõigust. Liiklus muutub selle võrra sujuvamaks ja ohtlikud olukorrad saame sellega ära hoida," lisas Loigo.

41
Tagid:
lumetorm, avarii, liiklus, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega