Riias tegutsenud Kivisõprade Klubi juht, üks Baltimaade tuntumaid ehtemeistreid, kunstnik Sergei Aleksejev

Läti kohaliku merevaigu pähe müüakse odavat sissetoodud kaupa

1234
(Uuendatud 17:14 03.11.2016)
Turistid ei kahtlusta, et Riias müüakse nüüdsel ajal kõige enam tooteid maailma kõige odavamast Kolumbia või Ukraina merevaigust, mis reeglina on hangitud ebaseaduslikult, seejärel aga müüdud Baltimaale.

Jevgeni Leškovski, Läti Sputnik

Palju aastaid on Riias tegutsenud Kivisõprade Klubi, mida juhib üks Baltimaade tuntumaid ehtemeistreid, kunstnik Sergei Aleksejev. Meistri eriliseks lemmikuks on merevaik. Sellepärast kutsutaksegi Sergeid sageli loenguid pidama — kõnelema sellest hämmastavast mineraalist, merekuninga tütre pisaratest. Paljud on siiralt üllatunud teada saades, et, nagu selgub, Läti merevaiku ei ole olemas, küll aga käib Baltimaades juba ammu ulatuslik „pisaraturu" ümbermängimine.

Kaliningrad — merevaigu ladu

„Lätis ei ole oma merevaiku õigupoolest kunagi olnud, vaid on olnud Kaliningradi oma. Leiukohtade osas on kasutusel mõiste „esmased ja alluviaalsed — kaldaliivale uhutud". Lätis leitakse alluviaalse, liivaleuhutud päritoluga merevaiku. Kaliningradis on planeedi Maa kõige suuremad merevaiguvarud: seda on seal suurte kihtide kaupa, millest lähtuvad „peenikesed nired" — sealhulgas ka meile," ütles Sergei Läti Sputniku korrespondendile.

Kauges minevikus korjasid mereäärsete alade asukad pärast tugevaid torme korvitäite kaupa inimese pea suurusi merevaigukamakaid ja hiljem kütsid nendega ahjusid. Aga see aeg sai otsa. Üksnes viimase aastaga on merevaigu hind Kaliningradi oblastis tõusnud 25-kordseks.

Kvaliteetne merevaigukuulike läbimõõduga 2,6 sentimeetrit maksab seal vähemalt 300 eurot. Ei ole kindel, kas Venemaa ekspordib nüüd Lätisse vähem merevaiku, kuid konkurente tekib talle üha enam. Otsustage ise: kui kilogramm Kolumbia töötlemata merevaiku maksab 70-90 dollarit, Kaliningradi oma aga üle 1000 euro (ja hind kasvab pidevalt).

Ladina-Ameerika merevaiku (välimuselt rohekas, kaalult kõige kergem) on siin seni vaid 5%, kuid tõusutrend on nähtav. See-eest Ukraina merevaiku on siin 60%. Ja seegi on Kaliningradi omast 15-20% odavam.

Merevaigu-Klondike

„Ukraina merevaiku (näiteks Klesovo piirkonas) toodetakse suuremalt jaolt ilma igasuguse riigipoolse kontrollita ja sinna, kus seda kaevandatakse, kardab isegi miilits kohale minna," ütleb Sergei. „Ukrainas kaevandatakse merevaiku barbaarselt: silmapiirini laiuvad kuumaastikud segipööratud kändude ja mädanenud puutüvedega — seal, kus veel mõned kuud tagasi kasvas tihe elus mets. Merevaigukihini jõudmiseks torgatakse maasse toru, sellesse lastakse vesi ja see uhub oma tohutu survega merevaigu maasügavusest välja ning maapinnal kogutakse saak võrkudega kokku — justnagu soos."

„See, kes tahab päevaks „merevaigu-Klondike´i" pääseda, maksab „järelevaatajatele" tohutuid summasid (vahel kuni 500 dollarit) — kaevandamisõiguse eest," jätkab asjatundja. Aga kõige olulisem küsimus on: milline merevaik pakub sellest toodete valmistamiseks rohkem huvi, kas Baltikuni või Ukraina oma? Sergei arvab, nagu paljud teisedki: Kaliningradi merevaigul konkurente ei ole! Ukraina oma aga ei ole samavõrd maaliline ja mitmekesine, seda on meistri jaoks igavam töödelda, ehkki selles merevaigus on vähem defekte.

Leidub mõistagi ka ilmseid võltsinguid (nagu püramiide meritähtede ja skorpionidega), kuid eristada, kas tegemist on ehtsa merevaiguga või mitte, on sageli võimalik vaid laborimeetodil. Oskuslikud meistrid kasutavad selliseid tehnikaid, et kui merekuninga tütar neist kuuleks, lõpetaks ta nutmise ja pooks ennast mõne vetikaväädi külge üles.

Kuidas võltskaupa ära tunda?

Läbiproovitud meetodid — näiteks, lasta merevaigutükike vette ja vaadata, kas tõuseb pinnale või mitte — ei pruugi toimida. Kusjuures on selliseidki ehtsa merevaigu liike, mis upuvad…

Lätis on levinud nähtuseks suveniirid pressitud merevaigust. Peenekiulised kivid ja tootmisjäägid kuumutatakse ja pressitakse kokku, saadud toorikut töödeldakse samaviisi nagu tavalist merevaiku. Tõeline meister suudab ehtsa merevaigu mitte ainult väljanägemise, vaid ka lõhna järgi tuvastada. Tõsi, selleks tuleb merevaiku pisut söövitada — näiteks tulise nõelapeaga —, et tema (tavaliselt viiruki- või männivaigu-) lõhna tunda. Aga kes seda suveniiriputkas teha lubab?

Veel üks töötlusviis on paakumistehnika. Faktuurilt ja värvuselt omavahel sobivad merevaigutükikesed sulatatakse lämmastikukeskkonnas kõrgel temperatuuril kokku. See on uudne ja küllaltki kallis patenditud tehnika, mida kasutatakse näiteks juhul, kui tegemist on kuni 30-millimetrise läbimõõduga kaelakeehelmeste valmistamisega.

„Aga loomulikult ei ole sugugi kõik, mida Riias müüakse, võltskaup. Ehtsat ja kvaliteetset merevaiku on siin müügil rohkesti. On ka tõesti suurepäraseid kohalike meistrite töid, tõelisi kunstiteoseid," tunnistab asjatundja. Ainult et tõsist ehete hulgitootmist Lätis ei ole, nii nagu see varem toimus tootmiskoondises Dailrade ja kombinaadis Māksla, mida ammu enam olemas ei ole.

„See-eest on nüüd leedukad selles vallas edukad: meie naabrite juures toodetakse ehteid tohutu voona. Kuid veel suurem voog tuleb — hiinlastelt. Leedulased veavad Hiinasse toorainet — merevaigutükke (reeglina Kaliningradist või Ukraina ebaseaduslikest „isatandustest" pärinevat). Suure Hüveolu Taevariigis need töödeldakse ja tuuakse siis Lätisse juba valmis toodetena — nagu „Baltikumi sümbol"," nendib Sergei.

Ning seejärel sõidavad skandinaavlased või venelased Riiga ja usuvad, et ostavad Läti tooteid kohalikust toormest, aga tegelikult, tuleb välja, soetavad endile Ukraina merevaiku ja ehteid made in China.

1234
Tagid:
merevaik, võltskaup, Sergei Aleksejev, Kaliningrad, Riia, Ukraina, Balti riigid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega