Illustratiivne foto

NYT: Venemaa kollitatud tilluke Eesti koolitab rahvast sissisõjaks

248
(Uuendatud 15:14 05.11.2016)
Kaitseliit korraldab igal nädalavahetusel vabatahtlikele sõjalisi võistlusi vastupanuvõitluse ettevalmistamiseks ja kiirendab elanikkonna käsitulirelvadega varustamise programmi elluviimist, kirjutab Ameerika juhtiv väljaanne.

TALLINN, 1. november — Sputnik. Järvamaal vabatahtlikele regulaarselt korraldatavate sõjaliste võistluste eesmärgiks on õpetada elanikkonnale oskusi, mis kuluvad marjaks sissisõjas ja vastupanuvõitluses okupatsiooniväega, samuti sõjaväespordis, kirjutab ajaleht The New York Times.

Õppusel osalenud Vivika Brnabas jutustas, et talle on õpetatud automaadi käsitsemist, kahjutule kustutamist, ratsutamist ja hobustel haavatute transportimist, ravimtaimede tundmist, Venemaa soomustehnika eristamist ja öösel metsas "relvastatud vaenlase" eest varjumist.

"Me peame lihtsalt ellu jääma," kirjeldab Barbanas õppuse ülesannet. Sellised 24-tunnised oskuste kontrollimise maratonid toimuvad Eestis igal nädalavahetusel, kirjutab väljaanne. Möödunud nädalavahetusel osales võistlustel vaatamata halvale ilmale 16 neljaliikmelist võistkonda.

Kirjutises märgitakse, et Kaitseliit kohustab oma liikmeid, keda on kokku üle 25 tuhande, läbima perioodiliselt ettevalmistust, mida nimetatakse küll "sõjamänguks", kuid ei ole kaugeltki kavandatud mänguna. "Eestil, elanikkonnaga üks miljon kolmsada tuhat inimest poleks oma kuue tuhande mehelise regulaararmeega tavasõjas Venemaaga ellujäämislootust," märgib väljaanne.

Alates 2014. aastast on Eesti suurendanud Kaitseliidu väljaõppemahtu õpetades inimestele vastupanuvõitluseks vajalikke oskusi, sealhulgas lõhkekehade valmistamist, mis põhjustasid palju peavalu Ameerika väeüksustele Iraagis ja Afganistanis. Veel üheks vastusammuks suhete halvenemisele Venemaaga oli programmi laiendamine, mis julgustab elanikkonda hoidma oma elukohas tulirelvi, märgib ajaleht.

"Üleskutsed tsiviilelanikkonnale sooje riideid ja jalatseid, konserve ja relvi varuda võivad tunduda karikatuurse kaitsekontseptsioonina sellise kolossi nagu Venemaa vastu, kuid eestlased leiavad, et sõda Iraagis ja Afganistanis on veenvalt demonstreerinud sissisõjaga vastupanuvõitluse efektiivsust ja võimet vastu seista ka võimsale armeele," arutleb juhtiv Ameerika väljaanne.

Eesti on peaaegu ainuke riik, kes jagab elanikkonnale relvi veendumusest, et elanikkonna laiaulatuslik vastupanuliikumine on heidutuse üheks vahendiks. Sellised programmid on ka USA-s, Jeemenis, Soomes ja Šveitsis.

"Parimaks heidutuseks ei ole mitte ainult relvastatud sõdurid, vaid ka relvastatud kodanikud," ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Pole teada, kui palju on Eesti elanikkonnale väljastatud valdavalt Rootsi päritolu AK-4 tüüpi automaatvintpüsse, kuid Kaitseliidu hinnangul on selle programmi realiseerimistempo kiirenenud.

Vastavalt kehtestatud nõuetele tuleb relva ja laskemoona hoida kas seina külge kinnitatud seifis või väljas maa sisse kaevatuna. Miks Eesti ometi muretseb, kui NATO põhikirja viienda artikli kohaselt peavad USA ja teised alliansi liikmesriigid saatma oma väed hüpoteetilise kallaletungi korral NATO liikmesriigile sinna kohale, küsib väljaanne.

Eesti valitsuse arvates kohustab põhikirja artikkel 3 iga NATO liikmesriiki ka iseseisvalt rünnaku tõrjumiseks valmistuma. Skeptikud märgivad, et USA-l ja Euroopal ei jätku julgeust astuda konfrontatsiooni Venemaaga isegi vaatamata alliansi kohaloleku suurendamisele Balti riikides.

"Vastupanutegevus okupeeritud territooriumil peab algama kohe pärast agressiooni," teatas Kiili. "Kui te tahate kaitsta oma riiki, õpetame me teile, kuidas seda teha ja loome tingimused, et seda teha võimalikult paremini." "Sissisõda, see on meie võimalus," leiab Eesti kaitseväe erukapral Jaan Vokk. "Me ei suuda vastu panna nende relvajõu võisusele. Me peame liituma väikesteks rühmadeks ja tekitama nende logistikavooridele võimalikult suuri probleeme."

248
Tagid:
sissisõda, vabatahtlik, The New York Times, NATO, Järvamaa, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega