Illustratiivne foto

NYT: Venemaa kollitatud tilluke Eesti koolitab rahvast sissisõjaks

235
(Uuendatud 15:14 05.11.2016)
Kaitseliit korraldab igal nädalavahetusel vabatahtlikele sõjalisi võistlusi vastupanuvõitluse ettevalmistamiseks ja kiirendab elanikkonna käsitulirelvadega varustamise programmi elluviimist, kirjutab Ameerika juhtiv väljaanne.

TALLINN, 1. november — Sputnik. Järvamaal vabatahtlikele regulaarselt korraldatavate sõjaliste võistluste eesmärgiks on õpetada elanikkonnale oskusi, mis kuluvad marjaks sissisõjas ja vastupanuvõitluses okupatsiooniväega, samuti sõjaväespordis, kirjutab ajaleht The New York Times.

Õppusel osalenud Vivika Brnabas jutustas, et talle on õpetatud automaadi käsitsemist, kahjutule kustutamist, ratsutamist ja hobustel haavatute transportimist, ravimtaimede tundmist, Venemaa soomustehnika eristamist ja öösel metsas "relvastatud vaenlase" eest varjumist.

"Me peame lihtsalt ellu jääma," kirjeldab Barbanas õppuse ülesannet. Sellised 24-tunnised oskuste kontrollimise maratonid toimuvad Eestis igal nädalavahetusel, kirjutab väljaanne. Möödunud nädalavahetusel osales võistlustel vaatamata halvale ilmale 16 neljaliikmelist võistkonda.

Kirjutises märgitakse, et Kaitseliit kohustab oma liikmeid, keda on kokku üle 25 tuhande, läbima perioodiliselt ettevalmistust, mida nimetatakse küll "sõjamänguks", kuid ei ole kaugeltki kavandatud mänguna. "Eestil, elanikkonnaga üks miljon kolmsada tuhat inimest poleks oma kuue tuhande mehelise regulaararmeega tavasõjas Venemaaga ellujäämislootust," märgib väljaanne.

Alates 2014. aastast on Eesti suurendanud Kaitseliidu väljaõppemahtu õpetades inimestele vastupanuvõitluseks vajalikke oskusi, sealhulgas lõhkekehade valmistamist, mis põhjustasid palju peavalu Ameerika väeüksustele Iraagis ja Afganistanis. Veel üheks vastusammuks suhete halvenemisele Venemaaga oli programmi laiendamine, mis julgustab elanikkonda hoidma oma elukohas tulirelvi, märgib ajaleht.

"Üleskutsed tsiviilelanikkonnale sooje riideid ja jalatseid, konserve ja relvi varuda võivad tunduda karikatuurse kaitsekontseptsioonina sellise kolossi nagu Venemaa vastu, kuid eestlased leiavad, et sõda Iraagis ja Afganistanis on veenvalt demonstreerinud sissisõjaga vastupanuvõitluse efektiivsust ja võimet vastu seista ka võimsale armeele," arutleb juhtiv Ameerika väljaanne.

Eesti on peaaegu ainuke riik, kes jagab elanikkonnale relvi veendumusest, et elanikkonna laiaulatuslik vastupanuliikumine on heidutuse üheks vahendiks. Sellised programmid on ka USA-s, Jeemenis, Soomes ja Šveitsis.

"Parimaks heidutuseks ei ole mitte ainult relvastatud sõdurid, vaid ka relvastatud kodanikud," ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Pole teada, kui palju on Eesti elanikkonnale väljastatud valdavalt Rootsi päritolu AK-4 tüüpi automaatvintpüsse, kuid Kaitseliidu hinnangul on selle programmi realiseerimistempo kiirenenud.

Vastavalt kehtestatud nõuetele tuleb relva ja laskemoona hoida kas seina külge kinnitatud seifis või väljas maa sisse kaevatuna. Miks Eesti ometi muretseb, kui NATO põhikirja viienda artikli kohaselt peavad USA ja teised alliansi liikmesriigid saatma oma väed hüpoteetilise kallaletungi korral NATO liikmesriigile sinna kohale, küsib väljaanne.

Eesti valitsuse arvates kohustab põhikirja artikkel 3 iga NATO liikmesriiki ka iseseisvalt rünnaku tõrjumiseks valmistuma. Skeptikud märgivad, et USA-l ja Euroopal ei jätku julgeust astuda konfrontatsiooni Venemaaga isegi vaatamata alliansi kohaloleku suurendamisele Balti riikides.

"Vastupanutegevus okupeeritud territooriumil peab algama kohe pärast agressiooni," teatas Kiili. "Kui te tahate kaitsta oma riiki, õpetame me teile, kuidas seda teha ja loome tingimused, et seda teha võimalikult paremini." "Sissisõda, see on meie võimalus," leiab Eesti kaitseväe erukapral Jaan Vokk. "Me ei suuda vastu panna nende relvajõu võisusele. Me peame liituma väikesteks rühmadeks ja tekitama nende logistikavooridele võimalikult suuri probleeme."

235
Tagid:
sissisõda, vabatahtlik, The New York Times, NATO, Järvamaa, Eesti, Venemaa