Eesti päästjad töö käigus

Päästeamet vajab kümnendiga 150 miljonit lisaraha

19
Päästeamet vajab oma võimekuste säilitamiseks kümne aasta jooksul ligi 150 miljoni euro ulatuses lisarahastust, selgus esmaspäeval Siseministeeriumis tutvustatud finantsauditist.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. "Siiani on Päästeamet leidnud sisemisi võimalusi kulude kokkuhoiuks ja efektiivsemaks tegutsemiseks, aga praeguseks hetkeks on need võimalused ammendumas," ütles siseminister Hanno Pevkur pressiteate vahendusel BNS-ile.

"Me seisame valikute ees, mida pikalt edasi lükata ei ole võimalik — peame ära otsustama, milliseid ümberkorraldusi tuleb teha, et Eesti inimesed ka kümne aasta pärast ennast turvaliselt tunneksid ja õnnetuse korral abi nendeni jõuaks," lisas minister.

Finantsakadeemia OÜ läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et kui tõsta päästjate palka igal aastal võrdväärses tempos Eesti keskmise palgaga ja päästetehnika vahetada välja kohe pärast kasuliku eluea lõppu, on Päästeameti rahastuse lisavajadus järgmiseks kümneks aastaks 148,7 miljonit eurot.

"Järgneva kümne aasta jooksul on päästetehnikat vaja välja vahetada kokku 80 miljoni euro ulatuses, millest täna on meil kate 27,8 miljoni ulatuses. Päästeautosid kasutatakse juba täna kauem kui on nende arvestuslik eluiga," ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

"Enam kui pooled päästjatest on 40-59-aastased, mistõttu tuleb varsti leida pensionile minejate asemele uued inimesed," lisas Tammearu. Tema sõnul seab olemasolev rahastus piirid ka vabatahtlike päästjate arvu kasvule, mistõttu ei ole võimalik laiendada vabatahtlike võrgustikku.

"Kui me jätkame sama rahastuse, samade teenusmahtude ja inimeste arvuga, ei pruugi meil lähitulevikus jaguda piisavalt häid inimesi, kes praeguse palgataseme juures tööle tulevad,'' kommenteeris olukorda Päästeameti peadirektor.

"Me oleme väga tehnikapõhine organisatsioon. See tähendab, et me oleme väga kallid. Meil on vaja nii inimesi, kui tehnikat, me ei saa ei ühe ega teiseta. Ja tehnika maksab meie jaoks täpselt sama palju soomlastele, sakslastele või rootslastele. Odavamalt me midagi ei saa," märkis Tammearu.

"Kui me vaatame pikka perspektiivi, siis me peame oma mudelit arvatavasti ümber mõtestama, sellepärast, et raha lihtsalt ei jagu. Meil on vaja ühiskonnas kokku leppida, milline see päästemudel on? Kas me jätkame senise mudeliga või kuidagi teistmoodi — see on ühiskondliku diskussiooni küsimus," tõdes Pääsetameti juht.

Analüüs pakkus erinevaid alternatiive Päästeameti edasiseks rahastuseks, mis hõlmavad nii lisarahastuse leidmist kui ka kokkuhoiuvõimaluste rakendamist. Igal juhul on päästevõimekuse tagamisel prioriteet endiselt inimelude päästmine, mistõttu peab pääste olema kiiresti kättesaadav eelkõige nendes piirkondades, kus viibib palju inimesi ja kus õnnetuste tõenäosus on suurem, öeldakse ministeerimu pressiteates.

Siseminister Pevkuri sõnul võetakse uuringus välja toodud võimalikud alternatiivid aluseks, et erinevate osapooltega arutada, millise pääste- ja rahastusmudeliga edasi minna.

„Oleme uuringu tulemusi tutvustanud juba Päästeameti juhtkonnale ja ametiühingutele, täna tutvusid sellega ajakirjanikud ja lähiajal ka riigikogu liikmed, maakondlike turvalisuse nõukogud ja kohalikud omavalitsused. Ootame laiapõhjalist arutelu selle üle, millist päästeteenust Eesti tulevikus vajab ja endale lubada saab," ütles siseminister.

"2018. ja edasiste aastate eelarvet hakkame arutama järgmise aasta aprillis-mais ja siis on minul olemas lisaargument sellesama analüüsi näol," ütles Pevkur.

19
Tagid:
lisarahastus, päästeamet, Hanno Pevkur, Eesti