Saksa majandusteadlase Hans Werner Sinn

"Brexit, migrantidelaine, euro katastroof - kuidas Euroopat taaskäivitada"

65
(Uuendatud 13:52 07.11.2016)
Portaali Sputnik intervjuu (täisvariant) Saksa majandusteadlase Hans Werner Sinn'iga, kes kritiseerib Euroopa Liidu (EL) juhtkonda tema poliitilise kursi eest, mis pooldab Euroopa majanduse tervendamise nimel Kreeka lahkumist eurotsoonist.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Sinn nimetab 2010-ndaid Europa jaoks kaotatud kümnendiks ja ennustab avalikult Itaalia lahkumist eurotsoonist oma raamatus "Brexit, migrantidelaine, euro katastroof — kuidas Euroopat taaskäivitada".

Peamine mõte seisneb selles, et Euroopa on sõjajärgse aja kõige tõsisemas kriisis, probleemid on tohutud. Portaali Sputnik poliitiline vaatleja Marcel Joppa kohtus professoriga Berliinis ja tegi temaga eksklusiivse intervjuu praeguse süsteemi kriitikast.

Härra Sinn, 2016. aasta ei olnud Euroopale kõige kergem. Juba Teie raamatu pealkiri vihjab, et just juunikuu osutus Teie arvates otsustavaks. Esitades küsimuse mõnevõrra lihtsustatud kujul: kas Te arvate, et see juuni on Euroopa lõpu algus?

Ei, see ei oleks liialdus. Kuid ilmunud on uued ohud, on loodud eeldused teistsuguse Euroopa tekkeks. Mis siis juunis toimus? 23. juunil otsustati Ühendkuningriigi lahkumine EL-st. Kui väljendada seda majanduslikus mõõtmes, siis Ühendkuningriigi lahkumist võrdsustatakse 28-st olemasolevast EL liikmesriigist 20 lahkumisega. Seda pole vähe.

21. juunil, seega kaks päeva enne brexiti otsust, tegi Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse rahapoliitiliste otsetehingute (Outright Monetary Transactions) kohta. Selle tehnilise termini taga peitub midagi rohkemat kui Euroopa Keskpanga piiramatu kaitse lubadus investoritele, kes omandasid Euroopa riskirühma kuuluvate riikide võlakirju.

See 2012. aastal antud kaitselubadus viis intressimäärade olulisele langemisele, mis võimaldas nendel riikidel võlaorjusesse langeda ja mille tagajärjel nad sinna ka langesid. Kusjuures veel nii sügavale, et rahanduspakett, mille vastuvõtmise Angela Merkel saavutas, osutus ebaefektiivseks.

Vaatame nüüd lähemalt üht tähtsamat juunisündmust — brexitit (Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust). Möödunud aastal olite te brexiti vastu ja pooldasite grexitit (Kreeka lahkumist eurotsoonist). Kas brexit annab Euroopale võimaluse end taasluua?

Brittidele ei olnud see hea otsus, sest see toob kaasa eelkõige majandusraskused. Kreeka suhtes aga arvasin ma, et kreeklastel oleks parem pärast eurotsoonist lahkumist viia läbi oma rahvusliku valuuta devalveerimine ja taastada konkurentsivõime. Kuid kreeklasi välja ajada ma ei tahtnud.

Kuid nüüd on britid oma otsuse teinud. Enamus hääletamisest loobunud kodanikest pidasid EL mingiks eksperimendiks, mida ei tasu jätkata. See on fakt. Nüüdseks on uus peaminister May juba teatanud, et Ühendkuningriik alustab formaalsete lahkumisläbirääkimistega enne järgmise aasta märtsikuud. Siis vaatame, mis edasi saab. Tegelikult on lahkumisläbirääkimisteks ette nähtud kaks aastat, kuid ma julgen kahelda, et sellest piisab.

Millist brexiti varianti, kas pehmemat või karmimat, eelistate Teie? Britid ei ole selles küsimuses veel üksmeelele jõudnud.

Mina eelistaksin võimalikult pehmemat varianti. Mida lähemale EL-le britid jäävad, seda parem. Kuid nad ei ole nõus vaba liikumise põhimõttega, nad kardavad migratsiooni. Keegi võib nimetada seda foobiaks, kuid minu arvates ei ole see õiglane. Viiekümnendatel ja kuuekümnendatel toimus massiline immigratsioon endistest Rahvaste Ühenduse riikidest.

Ja see on Ühendkuningriigi vana probleem, vähemalt nii suhtub sellesse riigi põliselanikkond. Kui Ühendkuningriigi lävele ilmusid uued migrandid, hakkas inimeste peades häirekell lööma. Võib arutleda selle üle, on see õige või mitte, kuid fakt jääb faktiks — migratsiooniprobleem mõjutas EL-st väljaastumise otsust oluliselt.

Kui britid loobuvad inimeste vaba liikumise põhimõttest, siis mis meil üle jääb? Mõned EL-s väidavad: "Me ei luba teil kringlist rosinaid välja urgitseda. Kui te keeldude liikumisvabadusest, ei saa te midagi. Siis kehtestatakse tollipiirid." Minu arvates ei ole see õige lähenemine.

Sest isegi kui inimesed ei või vabalt riigipiire ületada, siis vabakaubandus toob kõikidele liikmesriikidele vaid kasu. Vabakaubandus ei ole mängimine nullsummaga (s.t. kui üks pool kaotab, siis teine kindlasti võidab ja vastupidi — tõlkija märkus). Me tulistame endale jalga, kui me seda takistama hakkame.

Saksamaa välisminister kutsus hiljuti üles vältima EL lagunemist. Euroopa Parlament aga nõuab juba ammu rohkem demokraatiat ja rohkem pädevust — parlament ise, näiteks, ei saa seaduseelnõusid esitada, selleks on tal vaja Euroopa Liidu Nõukogu. Kas arvate, et tänaseks on demokraatia küsimus EL jaoks küps?

Jah. EL ministrite nõukogu, näiteks, on mõnevõrra problemaatiline organ — Kui EL liikmesriigi ministril ei õnnestu oma riigis teatud ettepanekuid läbi suruda, siis kohtub ta oma kolleegidega Brüsselis ja seal luuakse ministrite nõukogu. Meil on olemas ökoloogiaministrite nõukogu, rahandusküsimuste ministrite nõukogu jne.

Selles nõukogus võtavad nad vastu direktiivi, mida seejärel hakatakse arutama liikmesriikide parlamentides. Ja see on juba palju raskem probleem demokraatiale, sest demokraatia pööratakse sellega jalgadelt pea peale. Mõned konstitutsioonikohtu liikmed on selle kohta juba märkusi teinud.

Seepärast küll EL-s juba on, mida reformida. Arvan, et brexitit tuleks EL reformimise huvides ära kasutada. Võimatu on see lihtsalt päevakorda võtta — Euroopale on vaja täiesti uut reeglite süsteemi. Muuta tasuks paljut. Näiteks tuleb arutada, milline peaks olema migratsioon arenenud sotsiaalkindlustussüsteemiga riikide vahel.

Tuleb läbi arutada euro reorganiseerimise küsimus, kas lubada ühisvaluutasüsteemist lahkumist või mitte. Tasuks mõelda ka sellele, kui palju pädevust tuleks üldse Brüsselile delegeerida. Brüssel tahaks endale saada kõiki võimalikke pädevusi ja ta teeb rohkem, kui vaja oleks. See ärritas britte, see ärritas paljusid teisi EL-s. Kunagi tuleb sellele reageerida. Millal siis veel, kui mitte nüüd?

Oma raamatus "Must juuni" pöörate Te palju tähelepanu põgenike teemale. Praegu võiks naiivselt küsida: "Põgenike juurdevool? Kuid suurt osas selles mängis hoopis 2015. aasta", miks siis just 2016. aasta juunikuu?

2016. aasta juuni on seotud põgenike teemaga niivõrd, kuivõrd see ajendas britte EL-st lahkuma. Referendumi päeval viidi brexiti pooldajate hulgas läbi küsitlus ja tulemused näitasid, et põgenike küsimus oli otsuse langetamisel kõige olulisem edestas suuresti kõiki teisi. Ka Euroopas ei ole migratsiooniga kõik korras.

Meil on suur heaolumigrantide protsent. See tähendab, et inimesed sõidavad teistesse riikidesse mitte ainult sellepärast, et seal saavad nad palju suuremat palka, vaid ka sellepärast, et nad loodavad lisasissetulekut hüvede ümberjaotamisest, mis on sotsiaalriigile omane. Selline sotsiaalne migratsioon on ebaefektiivne. Sellega tuleb midagi teha ja selle peale tuleb mõtlema hakata.

Ma ei hakkaks liikumisvabadust piirama, nagu seda teevad britid, ma piiraks juurdepääsu sotsiaalriigi hüvedele, liikumisvabaduse säilitaksin aga muutmata kujul. Igal juhul on probleem, mida britid tunnistavad ja millest nad täiesti põhjendatult rääkima hakkasid, olemas. Omal ajal ei suutnud peaminister Cameron oma nõudmisi EL raames läbi suruda ja see soodustas samuti Ühendkuningriigi lahkumist EL-st.

Pärast seda, kui tekkis põgenikeprobleem, suurenes paljudes Euroopa riikides parempoolsete parteide arv, Saksmaal tekkis "Alternatiiv Saksamaale" (AfD). Kui ohtlik selline tendents on?

Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid… Praegu on meil võimul sotsiaal-radikaalsed vasakpoolsed valitsused Kreekas ja Portugalis. Paremparteid ei ole sellistesse võimukõrgustesse veel jõudnud. Kuid sellised parteid on olemas. Itaalias on Beppe Grillo, kes teeb üsna natsionalistlikke avaldusi ja tahab eurotsoonist välja astuda. Prantsusmaal on Marine Le Pen, kes tahab samuti eurotsoonist väljuda. Perspektiivis on need prognoosimatuse allikad, millele on rakse adekvaatset hinnangut anda.

On samuti võimalik, et Itaalia peaminister Renzi ei suuda ellu viia oma parlamendireformi ja siis tõusetub küsimus, kes valitsust juhtima hakkab. Võimalikud on uued valimised ja siis tekivad Beppe Grillol uued võimalused. Otsustades küsitluste põhjal on tema reitingud kõrged. Kui liita kõik euroskeptiliselt meelestatud parteid Itaalias, siis nii kummaline, kui see ka ei tundu, saame kokku 57%. Selles mõttes on tulevik üsna tume.

Saksamaal muutub AfD üha tugevamaks. Kuid alguses, kui sellel parteil ei olnud veel avastanud enda jaoks migratsioonipoliitika teemat, kõneldi peamiselt Euroopa ühtsest valuutast. Seda parteid peeti ja peetakse jätkuvalt euroopa ühise valuuta suhtes väga kriitiliseks. Ka Teie räägite juba üsna ammu euro katastroofist. Milline nendest teemadest on Euroopale esmatähtis ülesanne, kas euro või migratsioonikriis?

Keskmises perspektiivis on selleks euro, pikas perspektiivis migratsiooniteema. Aafrikas elab 1,1 miljardit inimest, mis tekitab märkimisväärse migratsioonisurve. Polegi päris selge, mis selles osas lähimate kümnendite jooksu toimuma hakkab ja mida me tegema hakkame.

Mina arvan ja sellest on mu raamatus ka juttu, et tuleb vähemalt luua Vahemere liit ja töötada välja spetsiaalne programm Vahamere lõunarannikul asuvate riikide tugevdamiseks. Sellega stabiliseeruks seal majandus sedavõrd, et see tohutu migratsioonisurve väheneks mõnevõrra. Kuid ka sellest on vähe.

Tuleb täita seadusandluse nõuded poliitilise varjupaiga andmise kohta, mis meil juba olemas on. See seadusandlus aga sätestab, et riigipiiri ületamine poliitilise varjupaiga taotlemise eesmärgil ei ole kategooriliselt lubatud. Kui inimene on riiki sisenenud, siis on tal muidugi vastavalt Genfi põgenike staatuse konventsioonile õigus kaitset paluda.

Kuid Saksamaa piiri ületada kaitse saamise eesmärgil ei saa. Sissesõidust tuleb keelduda nendele varjupaigataotlejatele, kes püüavad riiki siseneda kolmandate riikide, mis on tunnistatud ohututeks, näiteks Austria, kaudu. Saksamaa seadusandluses on see öeldud selgelt ja ühemõtteliselt.

Siin on veel palju probleeme ja minu arvatus tuleb need lahendada Euroopa tasandil tsentraliseeritult. Meil on vaja varjapaiga taotlemise alast üleeuroopalist seadusandlust. Me peame toetama inimesi, kes tõepoolest pretendeerivad poliitilisele varjupaigale, EL uksed tuleb nendele avada.

Kuid ei saa lubada, et inimesed sõidaksid kõigepealt kohale, siis elaksid siin aastaid varjupaiga saamise otsuse tegemise ootuses. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas inimesel on õigus varjupaika saada ja alles pärast võib ta riiki siseneda. Tegelikult on selleine olukord ka paljudes teistes riikides.

AfD asub Saksamaa poliitilise spektri ühes servas, Vasakpartei (Die Linke) teises. Te nimetasite mõnesid Sahra Wagenknechti aasta alguse avaldusi "pankade ahnuse" ja "eurokatastroofi" teemal, suhteliselt vastuvõetavateks, kuid see oli juba mitu kuud tagasi. Kas täna on Teil pr Sahra Wagenknechti ja Vaskaparteiga endiselt ühine liin?

No see on nüüd küll liialdus. Pr Wagenknecht on tark naine, ta räägib palju mõistlikku juttu, kuid paljude tema vaadetega ei saa ma nõus olla. Paljud poliitikud Saksamaal on teinud avaldusi, millele ma võiksin alla kirjutada. Samas on ka palju sellist öeldud, millega ma nõus ei ole.

Võiks keskenduda ühele või teisele avaldusele. Nii et ma ei väldiks kontakte pr Sahra Wagenknechtiga, kes on mulle isiklikult vägagi sümpaatne. Ma diskuteeriksin temaga meeleldi.

Kuidas siis nüüd nii on juhtunud, et Vasakpartei ja isegi AfD tsiteerivad teid meeleldi, kuid CDU (Kristlik-Demokraatlik Liit) ja SPD (Sotsiaal-Demokraatlik Partei) aga vastupidi, teevad seda vaid erandjuhtudel?

Asi on selles, et CDU ja SPD on juhtivad parteid ja iga selle partei saadik, kes kasvõi natukenegi iseseisvat mõtlemist ilmutab, saab kohe parteilt käsu mitte esile tikkuda, sest see on "ülalt" tuleva parteiliini vastu. Opositsiooniparteid aga võivad nendel teemadel vabalt diskuteerida.

Kui pr Merkel opositsioonis oli, mäletan seda aega hästi, oli ta valmis paljudeks radikaalseteks muudatusteks. See puudutas Saksamaa tööturgu ja paljut muud. Kuid sellest hetkest, kui inimene satub valitsuse koosseisu ja kehtestab endale teatud käitumisjoone, siis tahab ta, et teda segatakse võimalikult vähe.

Ja lõpetuseks käsitleme veel üht väga aktuaalset teemat: Euroopa Liidu Nõukogu võitleb selle eest, et sõlmida vabakaubandusleping Kanadaga (CETA). Üldiselt peakski leping olema juba allkirjastatud, kuid mõned Belgia regioonid blokeerivad seda. Saksamaal on märkimisväärne osa elanikkonnast samuti vabakaubandusleppe vastu. Kuivõrd on kõik see EL praeguse olukorra mõttes sümboolne?

Mina pean seda protsessi äärmiselt kasulikuks. Ei saa ometi lubada, et Brüssel otsustaks ise selliseid küsimusi, mis on EL suurte regioonide huvidega vastuolus. Me peame üksikute regioonide huvidega rohkem arvestama, sest ka meie, sakslased, ei kirjuta ju samuti kõikidele dokumentidele tingimusteta alla. Mul on õigus meenutada Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust, milles öeldi ühemõtteliselt, et need ETA osad, mis puudutavad mitte ainult EL seadusandlust ei saa jõustuda kohe.

Sisuliselt käitub ka Saksamaa samamoodi, nagu Valloonia ja ta ei ole valmis kokkulepet Kanadaga sellisel kujul alla kirjutama. Kuid Valloonia ettepanek on just seesama, millest kirjutab konstitutsioonikohus: investeeringute kaitse arbitraažikohtutes nende praegusel kujul ei ole antud momendil vastuvõetav.

See tähendab teiste sõnadega: Te olete kategooriliselt Valloonia poolel ja väidate, et CETA lõplik leping tuleb veel kord läbi töötada?

Ei, see kestab märksa kauem. Me peame siin Saksamaal kannatust varuma, kuni Saksamaa Konstitutsioonikohus selgitab need küsimused lõplikult. Selle otsuse tegemiseks võib kuluda aastaid. Niikaua aga kehtib CETA leping vaid kärbitud kujul.

Lõpetuseks tahaksin veel kord naasta oma esimese küsimuse juurde: millises olukorras on Euroopa praegu ja kas meid on veel võimalik päästa?

Muidugi on meie päästmine võimalik ja Euroopa ei kao kuhugi. Pole tähtis, millised saavad seejuures olema poliitilised struktuurid — Euroopa eksisteerib edaspidigi. Kuid on tulnud aeg järele mõelda: kas on üldse valitud õige kurss? Tegelikult paljudes suundades on see ebaõige. Ühendkuningriigi lahkumine EL koosseisust on umbusaldusavaldus EL senisele kursile. EL oleks pidanud sellele kriitikale reageerima ja muutuma, sest Saksamaa huvid on paljudes küsimustes inglaste omadega palju sarnasemad kui prantslaste huvid. Kasvõi näiteks vabakaubanduse ja liikmesriigi osa küsimustes.

Ühinenud Euroopale alternatiivi ei ole. Euroopa peab sõjaõudustest järeldused tegema ja toetama protsesse, mis on tema integreerimisele suunatud. Tegelikult kehtib sama ka endise NSV Liidu ja selle kohta, mis temast järgi on jäänud. Me kõik peame kuidagi üksteisega kohanema ja lävima. See integratsioon võib olla tihe poliitiline integratsioon, nagu EL Lääne-Euroopa liikmesriikidel. Kuid see võib olla ka lihtsalt rahulik kooseksisteerimine, mida me peaksime püüdma üles ehitada Venemaa ja teiste riikidega.

65
Tagid:
migrandilaine, euro, katastroof, Brexit, Hans-Werner Sinn, Saksamaa, EL
Samal teemal
Ekspert: aeg järele mõelda: kas me valisime üldse õige kursi?
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega