Illustratiivne foto

Ministeerium tahab keelata õhukeste kilekottide tasuta pakkumise

50
(Uuendatud 13:06 28.10.2016)
Keskkonnaministeerium saatis Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks uuendatud pakendiseaduse muudatuse, mille järgi ei tohi alates 2019. aasta jaanuarist nii õhukesi kui ka eriti õhukesi kilekotte tasuta anda kauplustes.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. „Võrreldes eelmise, kooskõlastusringi läbinud versiooniga, on eelnõust välja jäetud plastkandekottidele miinimumhinna kehtestamine, kuna seda peeti liigseks sekkumiseks turumajanduse toimimise reeglitesse. Tore, ei sekku liigselt ja selle asemel sõnastasime põhimõtte, et õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte ei või tasuta anda," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants ja täpsustas, et hügieeni otstarbel ja lahtise kauba pakendamiseks mõeldud kilekotte see ei puuduta.

Kauplustel tuleb tarbijale hakata pakkuma õhukestele plastkandekottidele ka alternatiivseid võimalusi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.

2015. aastal läbi viidud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti (õhemad kui 50 mikronit) ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid ehk õhemad kui 15 mikronit. Pomerants sõnas, et tunnustab kõiki neid, kes on juba vabatahtlikult kas kassade lõpust kilekotirullid ära korjanud või kilekotid sootuks näiteks paberkottide vastu vahetanud.

„Eelnõule tulnud vastukaja asjus tahaks ühe asja veel ära klaarida. Nii mõnigi leidis, et Eestis läheb kilekott nagunii Irus ahju ja sellega oleks justkui asi korras. Unustatakse aga ära, et tegu on väärtusliku materjaliga, mida on ahju ajamise asemel hoopis targem kokku koguda, töödelda ja sellest uued tooted teha ehk me räägime 21. sajandil siiski ressursside mõistlikust kasutamisest. Muidugi on jäätmetest energia saamine parem kui nende lihtsalt prügimägedesse kuhjamine, aga eelkõige tuleb kogu väärtuslik materjal uuesti ära kasutada," märkis Pomerants.

Eelnõuga lisatakse seadusesse ka soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, kuna tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma.

Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus. Aruandekohustus rakendub müügikohtadele, mille pindala on suurem kui 100 ruutmeetrit. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015. aastal alla 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis moodustab üldisest müügikohtade arvust ligikaudu 28 protsenti.

50
Tagid:
kilekott, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Marko Pomerants, Eesti